Hansagrupp teisel ringil

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: A.Peegel

Hansapanga asutajaid Rain Lõhmus on värske tegevuslitsentsiga Eesti panga tuumikomanik. LHV nimes viitab talle vaid üks suurtäht kolmest, ent huviga panevad uue panga esimesi samme jälgima ikkagi just panga kapitali seos Lõhmusega ja mitme kunagise Hansapanga asutaja osalemine LHV juhtimises.


LHV ise on avalikkuses kõrvutusi kunagise Hansapanga loomisega vähe tähtsustanud ja andnud kinnituse, et tegu ei ole mingi Hansapank-2ga. Kuid hansagrupi jäljed on Eesti majanduses liiga sügavad, et selliseid seoseid hoobilt kõrvale heita.



Üks põhjus neid paralleele tõmmata on segaduste aeg, mis Eestisse mullu taas pärale jõudis. Horisont näib udune, niisamuti kui tundus hägune Eesti majanduse tulevik aastail 1990–1991, mil Lõhmus koos kaaslastega panganduses esimesi samme tegi.



Võib meenutada, et üks tolleaegse Hansapanga esimesi menutooteid kandis nime Päästehoius. Tol hoiusel arvestas pank inimeste rublad ümber USA dollaritesse ning lubas tähtaja lõppedes teha taas ümberarvestuse rahasse, mis Eestis selleks ajaks ametlikult kehtima jääb. Kuna rublasse keegi enam ei uskunud, siis suunaski rahvas massiliselt oma raha Hansapanga päästehoiustele.



Praegu ei oleks täpselt samasugusel tootel enam mõtet, sest kui keegi näiteks krooni püsimisse ei usu, saab ta vabalt avada oma hoiuse ükskõik millises muus rahas. Oma raha päästmine on aga ikka päevakohane teema.



Inimeste ja ettevõtete kaitsmine ümbritsevate majanduslike hädade eest on väga aktuaalne ka 20 aastat pärast valuutapoode ja sularahakriisi. Nüüd sõltub LHVst endast, kuivõrd uuel pangal õnnestub näidata end sellise rahaasutusena, kel pole kaelas aastatega kogunenud hädasid, mis on sundinud rootslastele kuuluvaid Eesti suurpankasid teatama kahjumitest.



LHV ja Lõhmus võivad kasu lõigata ka ühiskondlikust foonist, mis suhtub soodsalt rahvuslikku kapitali. Mõtteid, et on vaja uus Eesti pank käima panna, on avalikult esitatud viimase kümne aasta jooksul korduvalt. Viimati said need arutelud hoogu juurde, kui Hansapank oma ajaloolise nime ja sildid külmalt Swedbanki vastu välja vahetas.



Teinekord võis inimeste kujutluspilt loomata «rahvusliku» panga olemusest ju naiiv-idealistlik tunduda – lisaks eestilikule taustale sooviti sageli lihtsamat asjaajamist, odavaid teenuseid ja lihtsalt seda, et pank «ei nööriks».



Kas või põgusalt Eesti panganduse ajalugu teades on lihtne näha, et vahetu seos omanike-juhtide rahvusliku päritolu ja klientide nöörimise vahel puudub. Kuid omamaine tundub ikka lähedasem ja mõistetavam.



Ning ega ka Rootsis pole avalik debatt käsitlenud Eesti ja teiste Balti riikide rolli oma pankade majandusseisu kujundamisel just suures Läänemere sõpruse vaimus. Jättes kõrvale headel aastatel siit teenitud miljardilised kasumid, hakati raskuste ilmnedes kõnelema Eestis antud laenudest kui veskikividest Rootsi muidu vikside pankade kaelas.


Sel taustal mõjub iga Eesti kohalik kaubamärk pangahoonel ligitõmbavalt. Veelgi rohkem meelitavad tuntud nimed, kes uue pangaga seotud.



Kuid selge on ka, et teistest veidi sinimustvalgem imago ei saa panga puhul asendada inimestele harjumuspäraseid teenuseid. LHV käekäiku mõjutavad ikka samamoodi need võimalused, mis neil oma klientidele pakkuda on. Ning kuna turg on juba jagatud, siis tuleb esialgu areneda mingis kitsamas nišis.



Muide, sedasama tegi ka Hansapank, kes pikka aega tõrjus lihtinimestest kliente eemale 500-kroonise konto avamise tasuga.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles