Euroopa Ülemkogu senistest kokkulepetest taganeda ei soovi
15. märts 2013, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel leidsid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste juhid, et liikmesriikide eelarvete tasakaalustamine võiks siiski rohkem silmas pidada majanduskasvu ergutavaid meetmeid, kuid investeeringute ja eelarvedistsipliini vahelise tasakaalu leidmiseks peab piisama senistest kokkulepetest.
Liikmesriikide eelarvete tasakaalu viimisel on tehtud edusamme ja nende konsolideerimine peab olema diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav. Tänavu peaks liikmesriikide majanduspoliitika keskenduma eelkõige kasvu ja töökohtade loomisele, milleks tuleks kasutada nii kulude kui tuludega seonduvate meetmete kombinatsiooni, seisab ülemkogu istungi järeldustes.
Euroopa Ülemkogu märgib seejuures, et tasakaal avaliku sektori investeeringute ja eelarvedistsipliini eesmärkide vahel on siiski võimalik leida kehtiva seitsmeaastase eelarveraamistiku võimaluste piires ning stabiilsuse ja kasvu pakti muutmata, pidades silmas stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut.
Eelarvete stabiliseerimise ja konsolideerimisega peavad kaasnema reformid majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime edendamiseks. Selleks võiksid liikmesriigid suunata makse tööjõult mujale ning tagada, et igaüks kannab oma osa maksukoormast, seda siis maksudest kõrvalehoidmise, eriti käibemaksupettuste vastu võitlemise teel.
Omalt poolt peab Euroopa Liit ülemkogu järelduste kohaselt jätkama tööd ettepanekutega, mis käsitlevad energia maksustamist, ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi ja hoiuste intresside maksustamise direktiivi läbivaatamist.
Euroopa Liidu tasandil majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks suurendati ka käesoleva aasta jaanuaris Euroopa Investeerimispanga kapitali 10 miljardi euro võrra, mis võimaldab pangal anda laene 60 miljardi eest. Koos Euroopa Investeerimisfondiga on võimalik lähema kolme aasta jooksul laenudega toetada erinevaid projekte kokku 180 miljardi euro eest.
Reedel arutavad Euroopa liidrid Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid.