Grammarly juht Brad Hoover kirjutab HBRis, et õigekirja korrektsus on positiivselt seotud edukuse ja juhistaatusega. Tema järelduste aluseks on 100 LinkedIn`i profiili analüüsimine.
Edukus ja õigekiri on omavahel seotud
15. märts 2013, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli tarbekaupade alal töötavate inglise keelt emakeelena rääkivate inimestega, kes olid 10 aasta jooksul töötanud vähem kui kolmes töökohas, vahendab Pärnu konverentside ajaveeb. Valimist pooli edutati juhiks ja teist poolt mitte. Järeldused on järgnevad:
Inimesed, kelle profiili tekst sisaldas vähem õigekirjaeksimusi, töötasid hierarhias kõrgemal. Töötajad, keda ei edutatud, tegid kaks ja pool korda rohkem kirjavigu.
Vähem vigu oli positiivses korrelatsioonis edutamistega. Professionaalid, keda edutati vahemikus 1 kuni 4 korda 10 aasta jooksul, tegid 45 protsenti rohkem grammatilisi eksimusi kui need, keda edutati 6 kuni 9 korda.
Vähem vigu tähendab rohkem töökohtade vahetusi. Need, kes jäid samale töökohale 10 aastaks, eksisid 20 protsenti rohkem õigekirjas, kui sagedased töökoha vahetajad. Seletuseks võib olla nende kõrgem ambitsioonikus või siis see, et nad lihtsalt kontrollisid oma CVd sagedamini.
Autor tunnistab, et tegemist on väikese valimiga, mis siiski toetab hüpoteesi, et kirjaoskus on eduka karjääri alustala. Grammatika võimaldab hinnata:
1. Tähelepanuvõimet ja täpsust.
2. Kriitilist mõtlemist. Inimesed, kes suudavad panna kirja grammatiliselt korrektse lause, tõestavad sellega enda analüütilist mõtlemist ja võimet lahendada kompleksseid probleeme.
3. Intellektuaalset võimekust. Kui inglane ei suuda endale selgeks teha vahet it’s ja its vahel, siis võib tööandja küsida, mida muud ta pole veel selgeks saanud.
Üllatavalt polnud CVdes peaaegu üldse tähevigu, ilmselt tänu automaatsele õigekirjakontrollile, kuid erinevalt tähevigadest, on grammatika tunduvalt keerulisem.