Lauri: eurorahade kadumine tähendaks majanduskasvu pidurdumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusanalüütik Maris Lauri rääkis täna toimuval majanduskonvernetsil «Euroraha võlud ja valud», mis juhtuks, kui Eesti jääks ilma eurorahadest.
Lauri sõnul oleks eurorahade kadumisel mitmeid tagajärgi, mis saavad alguse sellest, et vähenevad riigitellimused erafirmadele. See omakorda tähendaks, et ettevõtetes jääksid mitmed inimesed tööta. Nii suureneks tööpuudus, mis vähendaks jällegi sisetarbimist. See viib majanduskasvu vähenemiseni, märkis analüütik.
Kui Eesti saaks vähem eurorahasid teaduse- ja arendustegevuseks aeglustuks riigi tehnoloogiliste muutuste protsess. Kui enam ei pandaks nii palju raha infrastruktuuriprojektidesse, mõjutaks see Lauri sõnul riigi konkurentsivõimet.
Lauri sõnul peaks Eesti eurorahade kadumisel suure tõenäosusega võtma laenu ning tõstma makse.
Perioodil 2014-2020 peab Eesti panustama ELi eelarvesse 1,4 miljardit eurot, ent saab samas tagasi erinevate toetustega 5,9 miljardit.
Majanduskonverentsi «Euroraha võlud ja valud» korraldavad Postimees, portaal E24 ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene.