Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) eelviimast päeva tööl olev ajutine juht Raul Parusk rääkis, et asutus tahab muuta oma kliendihalduse loogikat lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kliendisõbralikumaks.
Suunamuutus EASis: vähem paberimäärimist ja rohkem kliendisõbralikkust
14. märts 2013, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt tähendab muudatus seda, et ettevõte ei pea EASist mitut sorti toetust taotledes suhtlema enam mitmete erinevate kliendihalduritega ja esitama mitut dokumendipakki, vaid kogu teemasse hakatakse suhtuma kompleksselt.
«Tahame, et meie teenindus muutuks oluliselt paremaks. Meil on praegu pikad ooteajad ja nõutakse liiga palju dokumente,» rääkis Parusk. «Meie unistus on aga see, et ühel hetkel pole vaja toetust küsival ettevõttel palgata enam kalleid konsultante ja maksta veerand toetusest talle palgaks, selleks, et ta genereeriks 70-leheküljelise formaalse äriplaani.»
EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet lisas, et eesmärk on jõuda olukorrani, kus kliendil oleks EASiga üks kontakt ja et tema erinevaid tegevusi oleks võimalik vaadata ja hinnata koosmõjus. «See mudel on välja töötatud ja oleme seda katsetamas. Näiteks piirkonnaettevõtteid teenindame maakonna arenduskeskuste juures,» ütles Kilvet. «Täielikult peaks uus mudel rakenduma järgmisest aastast, sel aastal katsetame seda.»
Kilveti sõnul on kliendi jaoks edaspidi ka suur muudatus see, et toetust saades sõlmitakse nn kokkulepe: lepitakse kokku, mida teeb ettevõtja ja mida EAS. «Täna on toetused olnud jäigalt kriteeriumite põhised – et kui vastad kriteeriumile, siis saad, muidu mitte,» ütles Kilvet. «Edaspidi lepime kokku konkreetses lisamõjus, mis peab toetusel olema, näiteks lisandunud töökohad, suurenenud ekspordikäive, suuremad palgad.»
Paruski sõnul peaks uus kliendihaldussüsteem vähendama ka toetuste jagamisel tekkivaid vigu. «Kui dokumente ja osapooli on vähem, siis tekib vähem ka vigu,» ütles ta.
Mis puudutab küsimust, et keda EAS toetab, siis Paruski sõnul on siin selge, et toetakse neid tegevusi, mida ettevõte ei saaks teha ilma toetuseta. «Ajakirjanduses jutuks olnud Krimelte näitel on toetus sisu poolest tegelikult dividendide tulumaksu tagastus. See aga ei ole meie meetme eesmärk. Meie eksporditoetuse eesmärk on aidata teha ettevõttel neid asju, mis tal muidu oleksid jäänud tegemata. Krimeltel poleks jäänud midagi tegemata sellepärast, kas ta sai toetust või mitte. Ei saa nii, et me toetame rikkaid ettevõtteid ja kuna raha kulutame nendele, siis need ettevõtted, kes seda raha päriselt vajaksid ei saagi seda. See oleks meie poolt ebaõiglane,» selgitas Parusk.
Parusk ütles oma eelviimasel tööpäeval EASis, et tegeleb edasi projektidega, mis olid tal käsil ka enne EASi ajutiseks juhiks hakkamist. «Mul ei ole plaani praegu kuskile ettevõttesse juhina tööle minna, sest on mitu projekti, mille kallal töötan,» lisas ta. «EASis töötamine oli minu jaoks väga tore kogemus. Kui ma siia tulin, siis asutuse kuvand väljast oli oluliselt kehvem, kui on asi siin sees. Väga paljud inimesed töötavad EASis missioonist, nad tõesti tahavad midagi Eesti ettevõtluse heaks ära teha. Paljud neist teeniksid mujal rohkem kui siin.»