SKT kriisist taastunud, heaolu mitte
12. märts 2013, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli mullu ligi 17 miljardit eurot, ületades sellega buumiaja taseme.
17 miljardit eurot on muljetavaldav number, seda enam, et buumiajal oli SKT pisut üle 16 miljardi. Ülemäärast indu jahutab aga teadmine, et kui SKT number inflatsiooniga korrigeerida, jääb buumiaastate tase veel püüdmata. Vahe pole aga suur, ja tähtis on ka see, et kui buumiaastate «mull» põhines laenurahal, praegune seis aga pigem käegakatsutavamal majandustegevusel.
«Ma tuletaks meelde, et maailma ajaloo suurim SKT oli Eestil päev enne rahareformi, sest inflatsioon oli toona 1000 protsenti,» kommenteeris LHV panga analüütik Heido Vitsur. «Praegune olukord nii dramaatiline ei ole, aga viimaste aastate inflatsioon on kolme-nelja protsendi juures olnud.» Või nagu ta võrdles: ega inimene sellest pikemaks kasva, kui tollipulgal igal aastal paar sentimeetrit maha lõigata.
«Ma mõistan inimest, kes aru ei saa, et miks rikkust kriisi ajal nii palju ei ole,» jätkas Vitsur. «Aga produkti ei ole nii palju kui kriisiajal, sest sama raha sisse mahub vähem tooteid.»
Analüütik lisas, et kindlasti tajuvad inimesed majandusolusid erinevalt, kasvõi sel põhjusel, et hinnad on liikunud erinevalt ja seetõttu erineb iga inimese majandusolukord. «Arvestades seda, et kukkusime üsna sügavale, kahe aastaga ligi 20 protsenti, siis oleme sügavast august kõvasti välja roninud,» jätkas Vitsur. «Kuid siin on üks väike aga – see rikkus, mis 2007. ja 2008. aastal oli, see oli selline, mille kohta vanarahvas ütles «laastutuli», laenuleib ei olnud jätkusuutlik jõukuse tase.»
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben märkis, et ega inimesele 17 miljardit suurt midagi ei ütle, sest selles on koos nii tegelik kasv kui ka hinnatõus. Inimene tarbib ikka piimaliitreid ja leivapätse.
«SKT peaks kirjeldama heaolu arengut,» lausus ta. «Heaolu tuleb tarbimisest. Majanduskasv on viimastel aastatel olnud kiirem kui eratarbimise taastumine, mistõttu SKT kasvunumber annab liiga ilusa pildi, inimese materiaalne elu ei ole päris selle võrra paremaks läinud.»