LHV Pank saab oma tegevust alustada puhtalt lehelt

LHV Panga juht Erki Kilu peab uue panga ülesehitamist ahvatlevaks väljakutseks. Foto: Mihkel Maripuu

LHV Panga värske juhi Erki Kilu hinnangul on uuel pangal praegu hea alustada, sest kaelas ei ripu sellist taaka nagu vanadel tegijatel ja õppida saab teiste vigadest.

Kas Eestis uue panga jaoks ikka ruumi on või lükkate teised nüüd küünarnukkidega kõrvale?

Usume, et on ikka. Pangalitsentsi saamine on aega võtnud üle aasta ja selle ajaga on meie võimalused läbi lüüa kasvanud. LHV pole uus firma, oleme juba ligi kümme aastat tegutsenud investeerimisvaldkonnas. See, et pangaks saime, on ettevõtte jaoks pikema arengu jätk. Meie tugevuseks on investeerimise pool ja seda tahame säilitada.

Vahepeal on Eesti majanduse tervis oluliselt halvenenud. Kas see soosib uue panga teket või on takistuseks?

Ütleks, et see on mõjutanud meie plaane paremuse suunas. Uue pangana pole meil neid muresid, mis teistel. Meil ei ole ju sellist laenuportfelli, kust võiksid probleemid tekkida. Ses mõttes saame alustada puhtalt lehelt. Oleme enda arvates teiste vigadest ka üht-teist õppinud. See, mis viimase 12 kuu jooksul panganduses toimunud, on targemaks teinud.

Milliseid vigu uus pank vältida püüab?

Eelkõige puudutab see laenuandmise poliitikat ja riskide võtmist. Enne kui laen välja anda, on vaja aru saada, kuidas see töötama hakkab ja kust ettevõte või eraisik raha pangale tagasi maksab. Lihtsalt tagatise olemasolust ei piisa, on vaja mõista, kuidas töötab ärimudel, mida laenuga finantseeritakse.

Kes on üldse LHV Panga kliendid, kas seda ringi on kavas laiendada?

Praeguste plaanide järgi anname laenu ainult ettevõtetele. Eraisikutele väljastame laene väärtpaberiportfelli tagatisel ehk siis ainult neile, kes investeerivad. Eluasemelaene seega ei anna, tarbimislaene samuti mitte. Tulevikus ei saa muidugi midagi välistada.
Praegu on LHV grupil umbes 35 000 klienti, kes kasutavad meie investeerimisteenuseid ja tarbivad pensionifonde. Kindlasti aga tuleb ka uusi kliente, huvi tundub praegu üsna suur olevat.

Tavamõistes universaalpank LHV siis ei ole?

Tegelikult ikka oleme, pakume laia pangateenuste valikut. Praegu on meil hoiused, laenud, investeerimistooted. Järgmisena lisanduvad arveldused. Tulevikus saab kindlasti ka kaar-tidega makseid teha.

Mida investeerimisfirmast pangaks muutumine tähendab? Kas avate uue teenindussaali, võtate töötajaid juurde?

Teenindussaal on meil olemas eelmise aasta kevadest saadik, seda tuleb ehk ühel hetkel laiendada. Töötajaid oleme pidevalt juurde võtnud ja praegu on meil neid 60.

Omanikud on teil pea kõik endised hansapankurid, ega te uut Hansapanka ei ehita?

Kindlasti ei tee me Hansapank-kahte. Tahame teha täiesti uut LHV Panka. See, et endised Hansapanga asutajad, omanikud ja juhid on meie hulgas, on panga unikaalne pluss. Need on meie oma Eesti inimesed, kes seda äri edukalt teinud.

Kas kavatsete kunagi panga aktsiad ka avalikku müüki panna, nagu Hansapank omal ajal tegi?

Suurendasime äsja aktsiakapitali saja miljoni kroonini. Usun, et ka järgmisel korral, kui kapitali lisame, ei tee me seda avalikult. Ehk kunagi hiljem.

Kas ettepanek asuda uut panka juhtima tuli teile ootamatult?

LHVga olen seotud juba ligi viis aastat, kuulusin selle varahalduse nõukogusse. Nii et teadsin enam-vähem, millist organisatsiooni juhtima hakkan. Uue panga tegemine tundus ahvatlev. Varem töötasin 12 aastat Seesami elukindlustuses, alustasin projektijuhina ja lõpetasin juhatuse esimehena.

Mis on LHV?

•    1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Teenuseid kasutab ligi 35 000 klienti.
•    Omab alates 6. maist 2009. krediidiasutuse tegevusluba, mille alusel on LHV-l õigus osutada kõiki pangateenuseid.
•    LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat: Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. LHV Groupi ettevõtetes töötab üle 60 inimese, aktsiakapital on 100 miljonit krooni.
•    Suuromanik on Rain Lõhmus 57,1 protsendiga, nõukogu liikmed on endised hansapankurid Heldur Meerits, Tiina Mõis, Hannes Tamjärv.

Kas LHVst võiks tulevikus saada uus Hansapank?

Olari Taal
üks Hansapanga
asutajaid

Et uus Hansapank tekiks, seda ma ei usu. Kindlasti kujuneb ka see pank tugevaks ja edukaks, aga see jääb ikkagi nišipangaks. Ühtlaselt hästi ei suudaks ükski pank kõiki turusegmente katta, meie universaalpankadel on üsna keeruline pakkuda hästi kvaliteetset «ülemise otsa» teenust.
Ükskõik kust ka ei vaataks, praegused Eesti pangad ei ole enam Hansapank või Hoiupank, kus eeskätt teeninduskultuuri kaudu pöörati suurt tähelepanu kliendi huvide maksimaalsele teenimisele. Praegused pangad on selles osas ... no ärme ütle, et mugavaks läinud, aga nad kannavad oma emapankade pitserit.
--------------------

Üllar Jaaksoo
Hoiupanga
endine ase­president

 Ma ei ole jõudnud end LHV Panga tegemistega kursis hoida, kuid usun, et sellist edulugu, nagu tegid omal ajal mõned Eesti pangad, praegu ei saavutata. Samasuguse sihtrühma hõivamisest ei tule enam midagi välja, copy-paste-meetodile edulugu ei raja.
Täiel rindel turule tulla ja igati konkurentsivõimeline olla on kindlasti kallis, ma usun, et LHV keskendubki teatud segmentidele. Panka vahetada on küll ebamugav, aga iga pank suudab aeg-ajalt mõne kliendi välja vihastada, nagu ka meelitavaid üllatustooteid pakkuda. Pealegi ei tea ma oma tutvusringkonnas ärimehi, kes kasutaksid ainult ühe panga teenuseid.
------------------------------

Janek Mäggi
Ühispanga
endine ase­president

Aeg on praegu umbes samasugune nagu 1991. aastal, kui Hansapanka loodi. Kui on palju raha, mida hea protsendi eest turule kütta, on võimalused väga head. Tegelikult oleks täiesti võimalik üks suur asi püsti panna.

Rahulolematus praeguste pankadega on suur, on tunda, et pankadel on närvid täiesti läbi ja kiusatakse ka neid, kes on viisakad ja kõik õigel ajal makstud saavad. Teine uue panga suur eelis on, et eestlased on Rootsi pankadest, eriti sellest kõige suuremast, üsna tüdinud. Ma arvan, et Rootsi pangad on tugevalt alahinnanud siinse sotsiaalse keskkonna mõju klientide otsusele, kus raha hoida.