Eesti Pank kehtestas oluliste pangateenuste taastamise miinimumnõuded
11. märts 2013, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga presidendi määrusega kehtestatud miinimumnõuete kohaselt peavad neli suuremat Eestis tegutsevat panka koostama sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid. Miinimumnõuded näevad ette, et katkestuse korral tuleb hiljemalt 12 tunni jooksul taastada vähemalt 70 protsenti tavapärasest teenuste mahust.
Hädaolukorra seaduse kohaselt nimetab Eesti Pank sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajad Eestis ning kehtestab neile miinimumnõuded, mille järgi peab koostama teenuste taastamise plaani. Järelevalvet nõuete täitmise üle hakkab teostama finantsinspektsioon.
Miinimumnõuete kehtestamisel oli Eesti Panga sihiks vähendada hädaolukorra võimalikku mõju ühiskonna toimimisele. Sel eesmärgil peavad kommertspangad koostama taasteplaanid, milles tuleb kirjeldada, kuidas nad ennistavad katkestuste puhul olulised pangateenused nii, et see aitaks kaasa ühiskonna normaalsele toimimisele.
Seetõttu määras keskpank sularaharingluse ja makseteenuste kui elutähtsate teenuste osutajaks neli suuremat Eestis tegutsevat panka: SEB Panga, Swedbanki ning Danske ja Nordea filiaalid Eestis.
Eesti Panga määruse kohaselt peavad neli suuremat kommertspanka koostama sularaharingluse ja makseteenuste taasteplaanid põhimõttel, et katkestuse korral taastatakse hiljemalt 12 tunni jooksul vähemalt 70 protsenti tavapärasest teenuste mahust. Samas on kommertspankadele jäetud vabadus otsustada, millisel moel nad teenuste pakkumise taastavad.
Samuti peavad kommertspangad dubleerima elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava infosüsteemide andmesideühendused sideteenuse osutajaga ja elektritoiteühenduse. Lisaks peab neil varuks valmis olema ka autonoomne elektritoitesüsteem.
Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, peavad kommertspangad kirjeldama, kuidas nad tagavad elutähtsa teenuse toimepidevuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.
Eesti Panga hinnangul ei too kehtestatud miinimumnõuded kommertspankade jaoks oluliste pangateenuste toimepidevuse tagamisel kaasa märkimisväärseid muutusi, sest kommertspankade toimepidevuse tagamise tase üldjuhul kas vastab keskpanga kehtestatud miinimumnõuetele või ületab neid.
Kommertspangad suudavad elutähtsad pangateenused taastada eeldusel, et teenuste osutamiseks on kättesaadavad kriitilised baasteenused nagu elektrivarustus ja side. Eelneval kolmel aastal on toimunud kokku 42 pangateenuste katkestust, mis on kestnud üle ühe tunni. Neist 15 olid põhjustatud elektri- ja sideteenuste katkestustest, veel 15 olid tingitud kommertspankadest ning ülejäänud toimusid muudel põhjustel.
Lisaks taasteplaanide miinimumnõudeid sätestavale määrusele töötas Eesti Pank kommertspankadele välja soovitusliku juhendi, kuidas koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani.