Eesti Pank: välistasakaalu halvenemine oli ootuspärane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta jooksul halvenes välistasakaal ja aasta kokkuvõttes moodustas jooksevkonto puudujääk 1,2 protsenti SKTst. 2011. aastal oli jooksevkonto 2,1 protsendi suuruses ülejäägis. Defitsiit tekkis seoses kaubabilansi puudujäägi kolmekordistumisega, mille põhjuseid saab käsitleda väliskaubanduse ja sisenõudluse vaatenurgast, kommenteeris Eesti Panga ökonomist
Andres Saarniit.
Väliskaubanduses suurenes jätkuvalt nii kaupade kui ka teenuste väljavedu. Oludes, kus meie peamistes partnerriikides majanduskasv aeglustus või lausa pidurdus, on kaubabilansi halvenemine ootuspärane. Asjaolu, et Eesti ekspordi kasv siiski jätkus, on märk Eesti majanduse viimastel aastatel tugevnenud konkurentsivõimest.
Sisenõudluse poolel määrab kaupade ja teenuste konto saldo säästmise ja investeerimise vahekord. Kuna sisemaine säästmine jäi väikesele vähenemisele vaatamata 2011. aasta taseme lähedale, johtus jooksevkonto puudujääk eeskätt muutustest investeerimistegevuses. Mullu oli põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe Eestis ümmarguselt 25 protsenti, mis oli suurem kui aastail 2009–2011, mil vastav näitaja jäi 20 protsendi lähedale. Möödunud aastal panustas investeeringute kasvu enim valitsemissektor, seda peamiselt saastekvootide müügi ja Euroopa Liidu eelarvest laekunud summade abil. Edaspidi ei ole oodata, et valitsemissektori investeerimisaktiivsus märkimisväärselt suureneks.
Erasektoris jäi põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe mullu aga allapoole 20 protsendi piiri, mis viitab suuremale arenguruumile. Nimetatud suhtarv on lähedane Soome viimase kümne aasta keskmisele näitajale. Tulutaseme ühtlustumine eeldab, et Eestis hakkab edaspidi muu hulgas ühtlustuma ka tööjõu kapitaliga varustatus (praegu on see näitaja mitu korda väiksem kui vanades tööstusriikides). See suurendab omakorda investeeringute kasvu Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega võrreldes, mistõttu on ootuspärane, et jooksevkonto puudujääk suureneb veelgi.
Eesti Panga sügisprognoosi järgi on jooksevkonto puudujääk aastail 2013–2014 SKP suhtes 2-3%. Sellises suurusjärgus puudujääki võib pidada kestlikuks. Euroopa Liidus levinud arusaamade järgi hakkab jooksevkonto puudujääk tasakaalulist arengut ohustama siis, kui see on pikka aega suurem kui 6 protsenti SKTst.