Tallinlaste kinnisvara ostmise jõud kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat kestnud kinnisvara hinnalangus on kasvatanud tallinlaste ostujõu viimase tosina aasta kõrgeimaks – nii palju ruutmeetreid pole keskmine pealinlane suutnud endale lubada 1997. aastast, mida peetakse klassikalise kinnisvaraturu alguseks.
Arvestades praegu pankades kehtivaid laenutingimusi ja kinnisvara hindu, saab Tallinna keskmise palga saaja endale lubada pealinnas 58-ruutmeetrise korteri, näitab Pindi Kinnisvara analüüs. Tõsi, 1997. aastal olid hinnad veel väga madalad, kuid et ka keskmine palk oli väiksem ning pankade laenutingimused karmid, hakkas siis keskmise tallinlase hammas peale vaid 30 ruutmeetrile.
Tartus on ostujõud kerkinud 61 ja Pärnus 62 ruutmeetrini. Neis linnades pole tegu rekorditega, sest mõnes kvartalis 1999. ja 2003. aastal on seal ostujõud ulatunud üle 70 ruutmeetri. Kuigi korterite hinnad jätkasid aprillis langemist, võib siiski arvata, et turg hakkab surnud seisust üle saama – võrreldes jaanuariga tehti korteritehinguid poole võrra rohkem.
Uued võimalused
• Eesti keskmise palga saaja saab osta Tallinnas 58 m² korteri, Tartus 61 m² korteri, Pärnus 62 m² korteri.
• Eesti 17 suurema linna korterite ruutmeetrihindu kajastav Pindi Kinnisvara hinnaindeks langes aprillis 2,9 protsenti, linnade keskmine ruutmeetrihind oli 11 150 krooni ruutmeetri kohta.
• Märtsis oli see veel 11 500 krooni, buumi tipus kaks aastat tagasi 22 000 krooni.