«Tuleb tõdeda, et endiselt paljudel juhatuse liikmetel puudub korrektne juhatuse liikme leping ning tegutsetakse tavalise töölepingu alusel,» kirjutatakse Soraineni ühingu- ja tööõiguse uudiskirjas. «Kuna juhatuse liikmetele ei laiene töölepingu seadus, soovitame vormistada juhatuse liikmetele juhatuse liikme leping.»
Juhatuse liikme lepinguga on võimalik kaitsta paremini äriühingu õigusi ja huvisid – eelkõige täpsemalt määratleda ärisaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsikeeld. Kuna Eesti seadusandlus ei defineeri selgelt, mida loetakse ühingu ärisaladuseks, on soovitatav näidisloetelu sätestada juhatuse liikme lepingus. Üldine konkurentsikeeld sisaldub küll ka äriseadustikus, kuid ka siin soovitame juhatuse liikme lepingus täpsemalt määratleda muuhulgas konkureeriva tegevuse (mis on keelatud) sisu, keelu territoriaalne ulatus, kehtivuse tähtaeg jms. Samuti on võimalik lepinguga täpsemalt määratleda näiteks aruandluskohustus, vastutusvaldkond ja vastutus.
Kuna juhatuse liikme suhet ei reguleeri töölepingu seadus, siis on selged ja üheselt läbi räägitud lepingutingimused olulised ka juhatuse liikme jaoks. Nii näiteks ei laiene juhatuse liikmele automaatselt õigust puhkusele ja puhkusetasule, piirangud materiaalse vastutuse osas, õigus lahkumishüvitistele, ületunnitöö kompenseerimise õigus. Juhul kui juhatuse liige töötab töölepingu alusel, siis võib juhtuda, et kohus loeb sellise lepingu seadusega vastuolus olevaks, kuna töölepinguseadus sätestab üheselt, et juhatuse liikme suhtele ei kohaldata töölepinguseadust. Juhatuse liikme lepinguga on võimalik saada selgemad reeglid enda tegevuse, õiguste ja kohustuste kohta, et mitte leida end olukorrast, kus juhatuse liikme lepingu sisu ja poolte tahet hakkab tuletama kohus.