Ungari valitsust süüdistatakse uues katses endale võimumonopoli haarata. Nimelt üritab too taas läbi suruda tervet trobikonda vastuolulisi konstitutsioonipunkte, mille Euroopa võimud ja riigi enda ülemkohus mullu ära nullisid.
Ungari valitsus kipub taas võimu põlistama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikute sõnutsi teeb Ungari parlament täna märkimisväärse kannapöörde ning kinnitab 14 lehekülje jagu muudatusi, millega taastatakse paljud uue põhiseaduse küsitavad elemendid.
«See [dokument] on toksiliste ideede prügila,» ütles Princetoni ülikooli Ungari põhiseaduse ekspert Kim Lane Scheppele. «Nagu näib, võttis valitsus kõik oma mullused kaotused ning kallas nad üle muudatustega, taastades varasema ja soovitud olukorra.»
Tamas Boros Budapesti mõttekojast Policy Solutions hoiatas, et kui muudatused läbi lähevad, «ei jää Ungarisse enam ühtegi asutust, mis võiks valitsuselt selle tegevuse kohta aru pärida».
Valitsus kinnitab aga, et kriitika pole põhjendatud ning lähtub vaid poliitiliste oponentide leerist.
Peaministri Viktor Orbani valitsus kasutas 2010. aastal võidetud kahe-kolmandikulist parlamendienamust selleks, et võtta vastu uus põhiseadus ning sellega seonduvad «ülemseadused», mis jõustusid 2012. aasta jaanuaris.
Valitsus väitis, et Ungari vajas põhiseaduslikku «restarti», olles kirjutanud pärast kommunismi kokkuvarisemist korduvalt ümber tolleaegset konstitutsiooni.
Nii kodu- kui välismaised kriitikud kinnitasid aga, et uus põhiseadus nõrgestas valitsusele kohalduvaid kontrollmehhanisme ning ohustas meediavabadust ja kohtunike sõltumatust.
EL sundis Ungarit meediareegleid muutma, Euroopa Nõukogu nõudis aga õiglaste kohtuasjade tagamise nimel muutusi kohtunikke puudutavates seadustes ning kirikuseaduses, mis võttis ametliku staatuse enam kui 300 koguduselt.
Mõneti ootamatult aitas teatud seadusi tühistada ka Ungari konstitutsioonikohus, kus üha rohkem domineerivad võimupartei Fideszi poolt määratud ametnikud.
Kriitikute sõnutsi pööratakse uute muutustega paljud tähtsad klauslid jälle tagasi – kohati veelgi hullemaks kui alguses.
Scheppele sõnutsi seatakse taas ohtu kohtunike sõltumatus, avatakse uks poliitiliste süüdistuste esitamiseks ning pannakse religioossete rühmituste tunnustamine sõltuvusse koostöövalmidusest valitsusega.
Muutused puudutavad muuhulgas sõnavabaduse piiramist «isikute väärikuse kahjustamise» osas ning poliitilisi reklaame kommertsmeedias.
Ühtlasi kärbitakse konstitutsioonikohtu volitusi, võttes viimaselt võimaluse tühistada muudatusi – nagu neid, mis täna parlamendis arutlusel on – mis sisaldavad varasemalt põhseadusevastasteks peetud meetmeid.
Muudatused tühistavad kõik kohtu otsused, mis on tehtud enne uue põhiseaduse jõustumist aasta 2012 jaanuaris.
Valitsuse pressiesindaja ütles, et muudatused ei ole valitsuse rida vaid nende taga on ühe Fideszi liikmest parlamendiesindaja ettepanek.
«Ametlikult ei ole sel valitsusega midagi pistmist. Igas demokraatias otsustab seaduste üle parlament, valitsus seda muuta ei saa,» ütles ta ja lisas, et muudatused ei piira konstitutsioonikohtu volitusi vaid pigem parandavad selle tõhusust ja läbipaistvust.
Ungari opositsioon väidab aga, et valitsus on surunud läbi olulisi osi oma programmist – nagu ka mullused põhiseadusemuudatused – üksikliikmete ettepanekute näol.
Copyright The Financial Times Limited 2013