E-teenuste nädal: 10 protsenti Tallinnas sündinud lastest sai nime arvuti vahendusel
4. märts 2013, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna e-teenuste nädala avamisel esinenud Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask tõi välja, et Eestis on küll palju erinevaid e-teenuseid, kuid me ei saa veel hõisata nende väga aktiivse kasutamise üle, eelmisel aastal registreeriti ja said endale nimed e-kanali kaudu vaid 10 protsenti Tallinnas sündinud lastest, ülejäänute vanemad tulid traditsiooniliselt Õnnepaleesse kohale paberid täitma.
Karin Kase sõnul on interneti teel lapse sünni registreerimine ja nime panek riigiportaalis eesti.ee üks näide pere aega kokku hoidvast ja mugavast e-teenusest, mille kohta lihtsalt paljudel inimestel puudub info ja kasutuskogemus. «Samas on olemas ka seaduslik piirang – lapse sünni saavad e-teenuse abil registreerida vaid seaduslikus abielus olevad lapsevanemad. Vabasuhtes olijad peavad aga kohale tulema, täitma isikliku tahteavalduse ja ametnikul on kohustus selgitada lapse hooldusõigusega seonduvat, mis mitte abielus olevate vanemate puhul võib erineda,» selgitas Kask. Tallinna perekonnaseisuamet teostab Karin Kase sõnul umbes 40 protsenti perekonnaseisualastest toimingutest vabariigis ning eelmise aasta statistika kohaselt kasutas Tallinnas lapse sünni registreerimise e-teenust abielus olevatest vanematest 21 protsenti, mis kõigist registreeritud sündidest moodustas 10 protsenti.
Kõige populaarsem e-teenus on Tallinna perekonnaseisuameti puhul elukoha registreerimine – 36 protsenti kõigist neist avaldustest menetletakse e-kanalis. Kase sõnul väärivad laiemat teadvustamist võimalus tellida perekonnaseisuameti arhiivist perekonnasündmuse tõendit e-kanali kaudu ning võimalus e-teenusena rahvastikuregistrit täiendada puuduoleva perekonnaseisuaktiga. «Näiteks on vaja inimesel kasutada notari teenust, kuid ta andmed on rahvastikuregistris puudulikud – perekonnaseisuamet saab need korrastada ja notar saab lähtuda juba registriandmetest,» kirjeldas Kask.
E-teenuste nädala avalöögina viiakse teisipäeval, 5. märtsil kell 13-14 läbi üle-eestiline e-tund, mille käigus osalevad riigiasutused ja eraettevõtted tutvustavad oma elektroonilistes kanalites kasutatavaid teenuseid eesmärgiga juhtida inimeste tähelepanu nende aega ning kulusid säästvate nutikate e-teenuste olemasolule ja kasutamismugavusele.
«Üle kogu riigi toimuv «e-tund» on avalöök 4. – 10. märtsini toimuvale e-teenuste nädalale, mille raames kuulutatakse välja tänavune Eesti parima e-teenuse valimise konkurss,» ütles Kalle Arula, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja. «Nädala kulminatsiooniks on 6. märtsil toimuv inspiratsiooniseminar «Eesti IT-tiigri järgmine hüpe», kus räägitakse e-teenuste tulevikust, diskuteeritakse teenuste kvaliteedi ja kvantiteedi üle, tutvustatakse erinevaid võimalikke e-äri mudeleid ja ärgitatakse osalejaid uutele arendusmõtetele.»
«Soovime e-teenuste nädalaga tõmmata avaliku sektori, eraettevõtete kui ka kasutajate tähelepanu olemasolevate e-teenuste tutvustamisele ja konkursile esitamisele, samuti uute teenuste edasiarendamise vajadusele,» rõhutas Arula. Hinnanguliselt on Eestis e-teenusena kättesaadav ettevõtetele mõeldud teenustest 100 protsenti ja eraisikutele mõeldud teenustest 97 protsenti. Uuringud näitavad, et kõik teenused ei leia sihtrühmade poolt aktiivset kasutamist ja üldine teadlikkus e-teenuste olemasolust võiks olla kõrgem.
E-teenuste nädala raames toimuval üleriigilisel aktsioonil «e-tund» tutvustatakse inimestele võimalusi ajada riigi või erafirmadega asju e-kanaleid kasutades. Tallinna perekonnaseisuamet soovitab kõigil, kes seda veel teinud ei ole, proovida e-teenust, mis võimaldab lapse nime sobivust interneti teel kontrollida. Maksu- ja tolliamet aga tutvustab «e-tunni» ajal teenindussaale külastavatele klientidele võimalust esitada näiteks tuludeklaratsioon elektrooniliselt. Eesti suuremad meediaettevõtted teevad «e-tunni» ajal kõigile tasuta kättesaadavaks oma muidu tasulised internetikeskkonnad, et pakkuda lugejatele võimalust tutvuda e-kanalites avaldatava lisaväärtusega sisuga. «e-tunnil» osalevad Postimees, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Laupäevaleht LP, Maaleht ja Äripäev.