Eesti Energia rahamasina kasvuhoog raugeb
2. märts 2013, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi kõige väärtuslikuma ettevõtte Eesti Energia rahamasin näitas eelmisel aastal kasvuhoo raugemise märke, sest äritulud püsisid 2011. aastaga võrreldaval tasemel. Samal ajal on ettevõte teinud väga suuri investeeringuid, paaril viimasel aastal üle 500 miljoni euro, mis peaks rahavoogu hakkama toibutama.
Viimastel aastatel on energiafirma pidevalt saanud raporteerida, et tegi majandustulemuse, mis on kaugelt parem kui aasta tagasi. Mullu see nii ei olnud. Konsolideeritud ärikasum oli mullu 163 miljonit eurot, aasta varem 168 miljonit. Kõige suurema kaotuse tõi kütuste valdkond.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul oli ärikasumi kahanemise põhjuseks põlevkivi kaevandamise kulude kasv, aga põlevkivi hind jäi muutumatuks. 2011. aastal hindas ettevõte üles ka oma Jordaania varasid.
Kui lisada ka 63 miljoni suurune Narva Elektrijaamade allahindlus, mille ettevõte tegi audiitorite nõudmisel, siis jääb mulluseks ärikasumiks napp 100 miljonit eurot ja viimasele reale ehk puhaskasumit jäi alles 77 miljonit eurot.
Samas oli see ettevõtte mainekujundusele soodne olukord, sest aasta algul toimunud elektri hinna tõusust on paljud inimesed väga ärritunud. Nii saigi Eesti Energia teatada koduturul, et kasum kahanes, kuigi see kahanemine oli pigem virtuaalne.
Narva Elektrijaamade vanade tootmisseadmete allahindlus on viimaste aastate suurim, mida ettevõte on pidanud tegema. Vara tuli alla hinnata põhjusel, et nende tulevased rahavood ei ole enam nii suured kui varem arvatud.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik möönis, et ettevõtte ärikasum oli mullu ja tunamullu samal tasemel.
«2012. aastal ei olnud suurt millegi pealt kasvada,» ütles ta. «Elektriturgudel ei olnud muutusi, uued väävlisaaste normid piirasid elektri tootmist. Õli müük oleks võinud kasvada, kui uue õlitehase oleks käima saanud.»
Sellelt aastalt ootab firma aga kasvu.
«2013. aastal kadus Eestis suletud turu hind, sel on suur mõju meie käibele. Kui õlitehas käima läheb, siis toob see müügi kasvu,» ütles Kaasik.
Eesti Energia uus õlitehas oleks pidanud tööle hakkama juba mullu sügisel, kuid siiani käib tehase käivitamine. Liive märkis, et ettevõte seadis endale agressiivse eesmärgi, mille täitmata jätmist tuleb nüüd avalikkusele selgitada. Tema sõnul pole uue tehase konstrueerimisel põhimõttelisi vigu tehtud, aga praegu vajavad väljavahetamist neli 12 meetri pikkust tigu, mis lükkavad põlevkivi keevkihtkatlasse.
Eesti Energia vana õlitööstus tegi mullu rekordilise tootmisaasta, tootes 220 000 tonni põlevkiviõli.
Kaasik ütles, et energiafirma jaoks on elektri hind Eestis jätkuvalt madal. «Elektri hinnad on Eestis suhteliselt madalad. Loomulikult tarbijal, kel elektri hind tõusis 30 eurolt 40 või 50 euro peale, on elekter kallis, aga tootja arvates elekter ei ole kallis, sest praegu ei ole ühtegi elektritootmise viisi, kuhu investeerides suudaks raha tagasi teenida,» kommenteeris ta. «Hind on pigem madal, toetuseta on elektritootmise investeeringut raske tagasi teenida.»