Kaevandus ajab kohalikud vihale
6. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu kodu on mulle tähtsam kui kaevandus!» põrutas Jõelähtme elanik. «Minge vaadake, kuidas elate kolm päeva elektrita!» vastas talle kaevanduse tulevane omanik.
Jõelähtme rahvamaja oli teisipäeva õhtul rahvast täis, ligi sada inimest. Maja ise nägi viimati remonti ilmselt veel Nõukogude ajal ja graniidikaevanduse miljonid kuluksid seal ära. Kui graniidikaevandus peaks tulema, lubab arendusfirma vallavalitsuse eelarvesse kümne aasta jooksul 6–20 miljonit krooni keskkonnamakse.
Koosoleku mõte oli kaevanduse keskkonnamõjude aruande arutelu. Et rahvas saaks küsida ja kaevandusemeistrid vastata, aga aruteluks ei läinudki.
«Minu kodu on mulle tähtsam kui kaevandus!» põrutas Jõelähtme valla Ülgase küla elanik Maiko Ratner kokkuvõtteks. «Mis mina saan selle eest, kui riik ja vald saavad maksutulu?»
Sama valla inimene Lembit Tuur aga teadis, et euroliidus tapab nanosaaste igal aastal 600 000 inimest. «Keskkonnamõju hindamise aruandes peaks nanosaaste kohta olema terve peatükk,» lausus Tuur. «Kõikide riskide tõenäosus peaks aga olema numbriliselt väljendatud.»
Kui kolmas Jõelähtme elanik tuletab meelde kunagist plaani ehitada kaevanduskäikudesse tuumareaktor, siis ei pidanud mitu tundi kestnud küsimusterahet vaikides kuulanud akadeemik Anto Raukase närv enam vastu.
«2003. aastast alates pole enam Eesti majanduse arengut toimunud, kõik vahepealne oli kinnisvaratehingute tekitatud mull,» ütles Raukas. «Kui inimesed tahavad elada vaeselt, siis võiksime tootmise lõpetada. Eesti vajab oma tuumajaama. Minge koju ja mõelge, mis juhtub, kui Eestis pole kolm päeva elektrit.»
Raukas on üks Maardu graniidikaevanduse arendusfirma väikeosanik. Tema osalus peab projektile andma teadmised, sidemed ja väärikuse.
Kui üks Jõelähtme elanik julges kahelda keskkonnaministeeriumi erapooletuses kaevandusloa väljaandmisel, sest kaevanduse arendusfirmas on kaks geoloogi, kes mõlemad riikliku maavarade komisjoni liikmed, siis pareeris selle keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep lihtsalt. «Maavarade komisjoni liikmed töötavad kõik kusagil, me ei võta sinna luusereid,» ütles ta.
Raudsepa sõna on määrava tähtsusega Maardu graniidikaevanduse saatuse määramisel. Formaalselt otsustab ministeerium ja selle kantsler. Aga inimesed kardavad kaevandusest tõusvat radioaktiivset radooni, tolmu, müra ja põhjavee rikkumist ning kinnisvarahindade kukkumist.
Maardu graniidikaevanduse võtmearendaja Peep Siitam kinnitas, et ei näe ohtu põhjaveele ega kinnisvarahindadele. 200 meetri sügavusel ja kahte põhjaveekihti läbiva kaevanduse tegutsemisluba tahetakse saada veel sel aastal.