Putin paiskab relvatööstusse lisatriljoneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin kutsus Vene kaitsetööstust üles täitma laienevat «julgeolekulõhet» USAga, süüdistades viimast kahe riigi vahelise strateegilise tasakaalu usurpeerimises.
Nagu nähtus Putini karmist sõnakasutusest tippkindralitele peetud kõnes, lähevad käiku mullu väljakuulutatud plaanid kulutada Vene relvastuse kaasajastamiseks järgmise kümnendiga 23 triljonit rubla (755 miljardit dollarit).
«Käimas on katsed rikkuda strateegilist tasakaalu,» ütles Putin, andes selge sõnaga mõista, et ta täheldab tervet rida Vene huve ähvardavaid ohtusid, mis on liiga tõsised, et neid võiks ignoreerida.
«Geopoliitiliste arengute dünaamika nõuab meilt hästi koordineeritud ja kiiret reaktsiooni,» ütles Putin.
«Vene relvajõud peavad dramaatiliselt tõstma oma taset, ja seda juba järgmise kolme, nelja või viie aastaga.»
Kõige konkreetsema geopoliitilise ohuna tõstis Putin esile USA raketikilbi programmi, samuti NATO võimaliku laienemise ja katsed militariseerida Arktikat.
Mitmete kõrgete ametnike hinnangul on Putini poolt mulluse tagasivalimiskampaania käigus väljakäidud kaitsekulutuste lisasummad liiga suured ning tõmbavad ära teiste valdkondade rahad – näiteks infrastruktuurist ja haridusest, kus seda hädasti vaja oleks.
Nii näiteks ütles endine Vene rahandusminister Aleksei Kudrin läinud novembris ajalehele Vedomosti: «Ajal mil kõik teised riigid on hakanud kaitsekulutusi kärpima, käitub Venemaa otse vastupidi. Ja samas ei ole meil seda raha [kaitsekulutuste jaoks] kuskilt juurde võtta.»
Kudrin juhtis tähelepanu sellele, et Venemaa mullune kaitsekulutuste kasv võrdus terve hariduseelarvega (2,5 triljonit rubla ehk 82 miljardit dollarit).
Putini sõnutsi on Venemaa peamiseks prioriteediks ülal loetletud ohtudele reageerimisel tagada «Aasia integratsioon» ehk luua ühtne majandusruum ja Euraasia Majandusliit endiste Nõukogude Liidu liikmete baasil.
Mõned Lääne ametnikud, nende hulgas endine USA välisminister Hillary Clinton, on hoiatanud, et Putini «Euraasia» projekt pole midagi muud kui katse luua uut NSVLi versiooni.
Copyright The Financial Times Limited 2013