Kuidas luua elektriautodele sobivat keskkonda?

Marko Seier Foto: Ernst & Young

Eestis on valminud maailmas unikaalne üleriigiline elektriautode kiirlaadimise taristu. See on osa SA Kredex rahastatud ja korraldatud Eesti elektromobiilsuse programmist ELMO (vt www.elmo.ee). Lisaks kiirlaadijatele on programmi toel jõudsalt suurenenud ka elektriautode arv: juba praegu maanteel veerevatele sotsiaaltöötajatele jagatud 507 sõidukile on välja makstud 76 elektriauto või pistikhübriidi soetamiseks vajalik toetus. Samas, viimastel andmetel on elektriautode soetamine mõneti soikunud.

Ernst & Young Cleantech’i rahvusvaheline teadmuskeskus korraldab iga-aastaseid seminare, kus valdkonna juhtivate institutsioonide esindajad jagavad oma kogemusi elektriautode ökosüsteemi arendamisel. Ühe teemana oli töörühmades arutlusel elektriautode ökosüsteemi jätkusuutlikuks arenguks vajalike tingimuste loomine. Töö tulemusena sõnastati ekspertide poolt kümme soovitust, mis aitavad oluliselt kaasa elektriautode ökosüsteemi arendamisele ja seeläbi sõidukite suuremale levikule ning kasutusmugavuse tõstmisele. Artiklis võrdlen neid tegevusi Eestis tehtuga, et tuua välja arendamist vajavaid kohti.

1. Segmenteeri ja valluta
Elektriauto pakub erinevatele tarbijarühmadele erinevaid väärtusi. Autode laiem kasutuselevõtt eeldab selgelt defineeritud turuniši olemasolu, mis peaks erinema pistikhübriidide omast. Erinevust rõhutav sõnum peaks selgelt ka tarbijani jõudma. Eestis on turunišš tuvastatud, kuid hetkel näib, et see pole väga tugevalt juurdunud. Üheks põhjuseks võib olla ka sõiduki tavakasutajale kõrge hind ja kasutajakogemuse vähene levik.

2. Muuda sõiduki kasutamine igapäevase tarbimiskäitumise osaks
Elektriautode laadimisviisid peaksid muutuma igapäevaelu lahutamatuks osaks. Seda aitaks kinnistada nii turunduskampaaniate läbiviimine kui ka elektriauto sihtrühma selge segmenteerimine. Saab väita, et Eestis on elektriauto võimaluste tutvustamine toimunud läbi meedia, kuid sihtrühm, kes sõidukit kasutada saaks, pole üheselt selge. On see pereisa, kes sõidab elektriautoga igapäevaselt või üksik linnainimene, kes istub rooli vaid nädalavahetustel? On olemas näited sotsiaaltöötajate ja taksode näol ning 2013. aasta suvel käivitub ka sõidukite rentimise võimalus, kuid seos tavakasutajaga pole veel nii tugev. Siin võib samuti takistuseks olla elektrisõiduki kõrge hind ja kasutusprofiili sobitamine olemasolevate harjumuste ja vajadustega.

3. Kasuta uusi viise automüügiks
Seminari üks järeldusi on, et traditsioonilised automüügiviisid ei ole elektriautode müümiseks sobilikud. Uue põlvkonna autode ostjad ei soovi, et neile lähenetaks letile väljapandud kauba müügile sarnaste võtetega, selle asemel on nad valmis elektriauto tausta põhjalikult uurima ja tahavad langetada teadliku valiku. Autotootjad peaksid tarbijatele lähenema sotsiaalmeedia kaudu, sealt õppima ja nõudluse tekitamiseks kasutama otsekontakte. Eesti elektriautode müüjatel on kõigil sotsiaalmeedia kontod ja kodulehed. Samuti on ka ELMO programmil Facebookis oma lehekülg ligi 400 jälgijaga ja informatiivne koduleht koos kontaktidega. Raske on välja tuua uute müügikanalite efektiivsust, kuid Eestis on nad loodud ja ilmselt ka kasutusel, kui arvestada väljaantud toetuste hulka.

4. Loo vahetu kasutamiskogemus
Vahetu ja sujuva elektriauto ostu-, laadimis- ja hooldamiskogemuse puudumine pärsib nende laialdast kasutamist. Tarvikute ja sõidukite pakkujad ning tehnoloogia arendajad peavad töötama käsikäes, et vahetut ja piiranguteta tarbimiskogemust tarbijani tuua. Kuigi Eestis on loodud üleriigiline laadimisvõrk, ei ole vahetu kasutajakogemus massideni jõudnud. Seda peamiselt elektriautode vähese kasutajate hulga tõttu ja alles valminud tervikliku laadijavõrgustiku tõttu. Samuti pole veel jõutud kallite akude kasutusea lõpuni, mistõttu puudub kogemus akude vahetamisest.

5. Asenda maksusoodustused ostutoetustega
Elektriauto soetamise peamine takistus on letihind, mis võrreldes pistikhübriidide maksumusega on kõrge. Riigipoolsed toetused elektriauto soetamiseks on maksusoodustustest oluliselt efektiivsemad ja ka Eesti on otsustanud just neile rõhuda.

6. Paku sõidukite kasutajatele mitterahalisi soodustusi
Isegi eelarvepiirangute ajal saab riik mitterahalisi soodustusi teha (nt elektriautode soodustingimustel parkimine, omaette sõiduread jpm). Kui Tartus ja Pärnus on veel olemas parkimissoodustus elektriautodele, siis Tallinn selle 2013. aasta alguses südalinnas kaotas. Parkimine ongi olnud seni ainus viis, kuidas avalik sektor on soodustanud elektriautode kasutamist, kuid soovi korral leiaks neid võimalusi kindlasti rohkem.

7. Tähtsusta linnaliiklust
Elektriautod loovad suurimat väärtust tiheasustusega aladel, vähendades õhureostust ja suurendades mobiilsust. Seega on just linnad need kohad, kus elektriauto eeliseid saab rakendada ja nähtavaks muuta. Kuna Eestis on laadijate esialgne võrk loodud ja ELMO linnakeskne rendiauto lahendus väljatöötamisel, siis on linnaliikluses elektriautode eeliste väljatoomine veel arengujärgus. Linnaliikluse tähtsustamine peaks käima käsikäes mitterahaliste soodustustega.

8. Uuenda autoparki
Ettevõtete ja valitsusasutuste autopargid on sobilikud elektriautode testimiskohad, kuna sõidukite kasutamine on süstematiseeritud. Selline ühtsetel alustel saadud kasutajakogemus aitab kaasa ökosüsteemi kitsaskohtade lahendamisele. Eestis on elektrisõidukite peamine kasutaja avalik sektor ja neid kasutatakse üle Eesti. Samuti koguvad sõidukid kasutamisstatistikat ja –hinnanguid, mistõttu on kaetud ka andmete kogumise pool.

9. Tähtis on mõistlik kiirustamine, mitte ülim detailsus
Elektriautode rakendamisprogressi on võimalik kiirendada, kui suuremat rõhku panna vastava seadusandluse ja standardite juurutamisele (nt rajatakse laadimisvõrgustik, mis sobib kõikide sõidukitega). Otsustajad ja standardite koostajad peavad olema pragmaatilised ja tegema otsuseid, mida saab kiiresti ellu viia, sest takerdumine seadusandlikesse vaidlustesse pidurdab üleüldist arengut. Eesti on siinkohal näide, kus vajalikud aktid on vastu võetud, kuid võib-olla isegi liiga kiiresti, sest nt Euroopa Liit alles plaanib laadimisotsikute jaoks ühtse standardi kehtestamist. Samas saab juhtivkasutaja alati jagada parimat praktikat.

10. Suhtle muu maailmaga ja õpi teiste kogemusest
Elektriautosid kasutatakse igal pool maailmas, kuid samas puudub ühtne meetod, mille alusel erinevaid rakendamiskogemusi võrrelda. Enda ja teiste kogemuste kõrvutamine aitab uusi ja paremaid võtteid märgata ja kasutusele võtta. Eesti ELMO programm on püüdnud välismeedia tähelepanu, kuid kindlasti on olemas mitmeid välisriikide lahendusi, millest meie võiksime õppida ja ka vastupidi.

Kokkuvõtvalt saab väita, et Eesti elektromobiilsuse programm on ökosüsteemi arendamiseks rakendanud mitmeid seminaril väljatoodud samme. Samas tuleb tõdeda, et seniajani on enamus elektriautode ökosüsteemi loomise initsiatiivist tulnud riigi poolt ja hetkel jääb vajaka erasektori aktiivsusest. See on ilmselt tingitud uue tehnoloogia juurutamise kallist hinnast ja sõidukite vähesest levikust, kuid kui kasvab kasutajate arv ja eelpool toodud tegevusi ellu viies levib hea praktika, siis võib eeldada, et ka erasektor leiab suuremaid võimalusi ökosüsteemis osalemiseks.

Autor: Ernst & Youngi ärikonsultatsioonide osakonna konsultant