Uus algatus: ettevõtjad ostku ise lennuliine sisse
28. veebruar 2013, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turismiäris levib esmapilgul utoopilisena tunduv mõte, kuidas parandada lennuliiklust Tallinna ja muu maailma vahel – ettevõtjad võiksid ise liine sisse osta.
Et idee on veel väga toores, ei saa praegu täpselt öelda, kes täpselt selles plaanis osaleda võiks. Üldjoontes peaks see välja nägema nii, et teatud ettevõtlusliidud meelitavad oma liikmeid panema ühte patta teatud summa, millega minnakse mõne lennufirma jutule, et see hakkaks lendama kindlasse sihtkohta, milles rahapaigutajad on varem kokku leppinud.
Lennufirma kasu seisneb selles, et kui lennuliin on täis, teenib ta reisijate pealt, ja kui lennuk on tühi, maksavad tellijad kahju kinni.
Tegemist pole teab mis uue käitumismudeliga. Sarnast on harrastanud ka mõned Soome väikelinnad, mis maksid teiste seas turundustoetust ka Estonian Airile, et viimane oma lennukid sinnapoole saadaks.
«Mina tean sellist mudelit [Prantsusmaalt] Bordeaux’st, kus veinikaupmehed on seda kasutanud,» sõnas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse turundusdirektor Tarmo Mutso.
Raha kaudselt tagasi
Ennekõike oleks selline diil võimalik mõne odavlennufirmaga, mis on harjunud kiirelt liine avama ja neid ka sama kiirelt sulgema. Ühtlasi on näiteks Ryanairi-sugune ettevõte oma odavate piletihindadega võimeline tekitama piisavat reisijate voogu ükskõik kust. Nii saavad need ettevõtjad, kes Eestis inimesi majutavad, söödavad ja joodavad, oma raha kaudselt tagasi.
«Sisuliselt on võimalik, kui eraettevõtted tahavad mingit liini saada ja on valmis seda toetama. Keelatud-piiratud on üksnes riigi finantstoetus,» ütles majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda ja tõi paralleeliks reisifirmad, kes tellivad otselende soojale maale.
«Ühe võimaliku näitena võiks tuua turismifirmade poolt lennuettevõtetega sõlmitavad tšarterlepinguid, kus lepitakse kokku sihtpunkt, kordade arv ning hind, ja tuld. Ei näe põhjust, miks ei võiks soovi korral eraettevõtted vajadusel midagi sarnast teha,» lisas ta.