Hiliste maksete eelnõu läbis esimese lugemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis suurendab heas usus teenuse osutanud või toote müünud kaupmeeste ja teenusepakkujate kaitset, et kliendi poolt õigeaegselt tasumata arved tasutud saaks.
Eelnõuga fikseeritakse distsiplineeriva vahendina maksimaalsed arve tasumistähtajad, et välistada võimalusi pikalt arve maksmisega viivitada, edastas justiitsministeerium.
Majandus-ja kutsetegevuses tehtavate tehingute pikimaks maksetähtajaks on tulevikus reeglina 60 päeva. Kui aga üheks osapooleks on avaliku sektori esindaja, siis oleks maksimaalseks maksetähtajaks reeglina 30 päeva.
Lisaks maksetähtaegadele fikseerib eelnõu ära ka hüvitise, mida võlausaldaja saab majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku käest nõuda. Hüvitise suuruseks on eelnõu järgi 40 eurot, mis näiteks kataks ära võla sissenõudmiseks esitatud maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu.
Võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga võla sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, näiteks iga meeldetuletuskirja eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kui aga tegelikud sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, siis on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.
Lisaks suurendab eelnõu ühe maksmisega viivitamist vähendava vahendina seadusjärgset viivisemäära, mis tõuseb eelnõu kohaselt 7,75 protsendilt 8,75 protsendile.