Andrus Karnau: vesi või killustik?

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Karnau.
Andrus Karnau. Foto: .

Kolmkümmend aastat tagasi oli Nõukogude Eestis nii suur graniidipõud, et geoloogid saadeti Naissaarele uurima võimalusi, kuidas tuua graniidirahne mandrile. Hiiumaale taheti kah graniidikaevandust teha, aga sealgi sai meri otsustavaks.



Maardu kaevanduse puhul on jällegi mere lähedus määravaks teguriks. Muuga sadamasse saab isegi otsetunneli kaevata, et sealt siis maapõuest leitud kivipuru laevadele panna ja välismaale müüa. Nii nagu turba- või dolomiidikaevandustega jääks ka graniidikaevanduse tolm, müra ja rikutud põhjavesi kodumaale, kasum ärimeeste taskusse ja loodusvara ise ehiks lõviosas Venemaa või Läti-Leedu teid-tänavaid.



Eesti on maavarade poolest hästi vaene maa. Iga kaevandus teeb kaevaja rikkaks ja naabrid kadedaks. Kui viimane kõrvale jätta, siis Eesti oludes erakordset tehnoloogiat nõudev graniidikaevandus on Põhja-Eesti põhjaveele väga ohtlik. Seda on nõus möönma isegi kaevandaja kinni makstud keskkonnaeksperdid. Nüüd on küsimus selles, kui ohtlik see meie põhjaveele ikkagi on.



Nõukogude ajal oli selge, et lisaks keskkonnamõjudele tähendab iga uus kaevandus uut immigrantide lainet ja üldse oli tähtis olla vastu Vene värgile. Nüüd, iseseisvusajal, pole mõtet vastu olla ühe ärimehe ettevõtlikkusele. Küsimus on aga selles, kas kaevandust õnnestub käima panna nii, et põhjavesi sellest rikkumata pääseks. Selle teada saamiseks on vaja sõltumatuid eksperte, kes julgeks asjadest rääkida otse ja ilustamata. Neid Eestist leida on peaaegu võimatu, sest suur kaevandus annab peaaegu kõikidele geoloogidele elupäevadeks tööd ja leiba.



Täna, s.o teisipäeva õhtul kell 5 on Jõelähtme rahvamajas kaevanduse keskkonnamõjude avalik arutelu. Vihmane ilm peletab ehk inimesed põllult ja aiast ruumidesse ning loodetavasti jätkub neil ka julgust kaevandajate käest õigeid küsimusi küsida. Veel päev varem ütles üks prominentne Jõelähtme elanik, et kevadkülv pooleli ja pole aega süveneda. Et tuleb küll üks kaevandus… Kohalikel inimestel on siin peamine sõnaõigus.



Kuigi teisalt – arvestades kaevanduse üleriigilist mõju, on siingi üks meie keskkonnakorralduse puudjääk näha. Küsima peaks juba kõikidelt eestlastelt, mitte ainult Jõelähtme rahvalt. Ning kaevandaja rahakotist sõltumatu ekspertiis oleks samuti hädavajalik. Mitte et ma ei usaldaks Eesti teadlasi, aga kaalul on lihtsalt liiga palju.


Ühe küsimuse, mida õhtul rahvamajas küsida soovitan, esitan siinsamas. Mis on rohkem väärt, kas puhas põhjavesi või klõbisev graniitkillustik?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles