Muudatus ei kärpinud SMS-laenu intresse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi 1. maist kehtima hakanud seadusemuudatus peaks SMS-laenude andjate kasuahnust ohjeldama, kisuvad liigkasuvõtjad ikkagi lihtsameelsetelt kundedelt püksidki jalast.
Kuigi 1. maist kehtima hakanud seadusemuudatus peaks SMS-laenude andjate kasuahnust ohjeldama, kisuvad liigkasuvõtjad ikkagi lihtsameelsetelt kundedelt püksidki jalast. Foto: Peeter Langovits

Kuigi seadusemuudatus peaks ohjeldama kiirlaenude röövellikke intressimäärasid, vaatavad kiirlaen.info kodulehelt vastu samasugused määrad nagu varemgi.




Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muudatus, mis 1. maist kehtima hakkas, loeb enam kui kolmekordse Eesti Panga baasintressi heade kommetega vastuolus olevaks ja seega tühiseks.



Kolmekordne intressi määr ehk tarbijakrediidi intressi ülempiir on praegu 108 protsenti aastas, lühikeste kiirlaenude ja SMS-laenude intress on aastale taandades sageli üle 500 protsendi.



Samuti kohaldatakse eilsest tarbijakrediidi nõudeid ka vähem kui 200-eurostele laenudele, mis tähendab näiteks, et lepingust saab taganeda ning kiirlaenudki peavad vastama tarbijakrediidi vorminõuetele.



Seadusemuudatuse järgi ei ole 500-protsendilise aastaintressiga laenulepingu sõlmimine küll keelatud, kuid seadus loeb selle heade kommetega vastuolus olevaks ning eeldab, et ülisuure aastaintressiga laenu andja kasutab ära laenuvõtja kogenematust, sõltuvussuhet või erakorralist seisundit.



See tähendab, et kui aastaintress ületab kolmekordset Eesti Panga avaldatavat tarbimislaenude keskmist intressimäära, võib laenuvõtja ka pärast laenu võtmist intressimaksetest loobuda ning tasuda laenuandjale vaid võlaõigusseaduses ette nähtud baasintressi, mis praegu on 2,5 protsenti.



Tarbijakaitseameti esindaja Hanna Turetski sõnul on oluline ka nüanss, et kui hätta sattunud laenuvõtja teeb makse, siis vähendab ta sellega laenu põhiosa.



Senine praktika lubab aga hättasattunul tasuda kõigepealt viiviseid ja intresse ning alles seejärel põhiosa, mille tulemusel võib maksehäire tekkimisel ka mõne tuhande kroonine laen kasvada hirmkiiresti mitmekümne tuhande krooniseks võlgnevuseks.



OÜ Ferratum juhatuse liige Jaanus Kärt kinnitas Postimehele, et kiiruga tehtud seadusemuudatus on läbi mõtlemata ega pruugi soovitud tulemust üldsegi anda.



«Lepinguvabadus Eesti vabariigis jääb alles ja lepingud, mille tingimustega pooled on nõus, kehtivad ka edaspidi,» sõnas Kärt. Tema kinnitusel muutub see, et nüüd tekib laenuvõtjal vaid võimalus teatud tingimustel lepingust taganeda.



Aprilli viimasel päeval ei osanud Kärt öelda, mis 1. maist kiirlaenuturul täpselt teistmoodi saab olema. «Elu näitab, kuidas uus regulatsioon mõjuma hakkab, kas äri jätkub samadel põhimõtetel või tekivad oma korrektuurid,» sõnas ta. Tema väitel on tõenäoline, et seadusemuudatuse tegelik mõju ja tõlgendamine saab selgeks alles kohtupretsedentidega.



Seadusemuudatuse üks autoreid, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus kinnitas, et ka alates 1. maist ei sunni seadus laenukontoreid väiksemate intressidega leppima.



«Kedagi sundida me ei saa, aga meie nägemuse järgi on laen, kui selle krediidikulukus ületab kolmekordset Eesti Panga avaldatavat tarbimislaenude intressi, tühine,» sõnas Niklus. «Selle tulemus on, et laenaja võib raha kasutada kuni lepingutähtaja möödumiseni, aga seaduse järgi peab ta tagasi maksma laenusumma ja võlaõigusseaduses ette nähtud intressi.»



Nikluse kinnitusel on muudatuse eesmärk vältida just liigkasuvõtmist. «Riigikogu on jõudnud järeldusele, et kolmekordne keskmine tarbimislaenu intress on see, mis peaks tagama igale laenuandjale mõistliku sissetuleku ja kaotama võimaluse liigkasu võtmiseks,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles