Martna vallavolikogu otsustas eile ühehäälselt, et loobub ühinemisest selle aasta sügisel. Kui keegi ei tea, kus umbes 900 elanikuga Martna asub, siis selles vallas on Saueaugu teatritalu ja Suure-Lähtru mõis, mille peremees on endine suursaadik Mart Helme.
Martna vallavolikogu esimees Hardi Rehkalt ütles, et kõik volinikud olid selle poolt, et vald jätkab iseseisvana. Rehkalti sõnul loobusid vallavolinikud ühinemisest sellepärast, et naabervald Ridala keeldus liitumast.
«Logistiliselt oleme seotud rohkem Ridala ja Haapsaluga kui Taeblaga,» märkis Rehkalt.
Kui veel kaks nädalat tagasi oli ühinejaid Läänemaal kaheksa, mis liitumise järel oleks moodustanud enam kui 20 000 elanikuga omavalitsuse, siis eile olid alles veel Taebla, Risti, Oru, Noarootsi ja Nõva.
Praegu käivad ettevalmistustööd – ees ootab veel rahvahääletus ja volikogude otsustavad hääletused. Nii pole täit kindlust, et needki viis liituvad.
Suure liitumislaine, mis oleks moodustanud peaaegu tervet maakonda ühendava valla, lõi kõikuma IRLi liikmete juhitav Ridala vallavolikogu, mis keeldus liitumisest eelmisel nädalal. Ridala keeldumine ei lase liituda ka Haapsalu linnal, mille juhid olid huvitatud naabri ühendamisest.
Liitumiskõnelusi juhtiv Nõva vallavanem Aldo Tamm ütles, et praegu koostatakse liitumislepingut. Uue valla keskus peaks tulema Taeblasse.
Liitumise järel jääksid töösse kõik praegused vallamajad, kus alati peaks leiduma ka ametnik. Tamm märkis, et kõikidele praegustele vallaametnikele pakutakse tööd ka uues struktuuris ehk ühinevates omavalitsustes.
Mis uue valla nimeks saab? Töövariantideks on praegu Põhja-Läänemaa, Nigula vald või siis Loode-Eesti vald. Nõva vallavolikogu esimees Kalle Saar ütles, et ühinemisplaanidest loobunud valdu juhivad haledad tegijad, kes ei oska riigimehelikult käituda. «Inimesed ei saa aru, et väikeses kohas ei ole vallavalitsuse pidamiseks raha,» rääkis Saar. «Omavalitsustes pole kõiki spetsialiste, aga vajalikke ametnikke ei saa palgata, sest spetsialist küsib palka, mida maksta pole võimalik.»
Peale Läänemaa kavandavad ühinemist enne eelseisvaid kohalikke valimisi ka näiteks Harjumaal Kose ja Kõue vald. Ida-Virumaal peavad kõnelusi Maidla ja Lüganuse vald ning Püssi linn. Hiiumaal tahaks Kärdla ja Kõrgessaare ühineda, kuid neil pole ühispiiri, mistõttu on ühinemine praegu võimatu, nagu ka Ruhnu ja Tallinna liitumine.
Omavalitsusi sunnib ühinema enamasti kahanev elanikkond. Kuigi haldusreformist on räägitud juba üle kümne aasta, pole selle aja jooksul suudetud esitada ühtegi tõsiseltvõetavat kava, kuidas kohalike omavalitsuste korraldust terves riigis uuendada. Seetõttu kulgebki haldusreform isevoolu teed, sõltudes vallajuhtide algatusvõimest.
Kommentaarid
Ülo Kalm
Rannarootsi muuseumi direktor
Ühest suurest Läänemaa omavalitsusest räägiti juba enam kui kümme aastat tagasi. Elanike arvu järgi oleks Läänemaa arvestatava suurusega omavalitsus Eestis. Mida väiksem omavalitsus on, seda väiksem selle sõnum on. Kuus ühinenud omavalitsust päris tühi koor enam pole, aga ega ta terve muna ka ei ole, sest Haapsalu ja Ridala ei ühine.
Kodukoha-identiteet ja vallavalitsus pole otseselt seotud. Noarootsi vald moodustati kolme valla – Riguldi, Sutlepa ja Paslepa – ühinemisel. Kuigi see oli juba aastaid tagasi, on siiani Riguldi mehed ja Sutlepa mehed ning poolsaarel on poolsaare mehed. Piire võib muuta, aga identiteet jääb edasi. See püsis kogu Nõukogude aja ega ole kuhugi kadunud. Ega valla nimi ei muuda identiteeti.
Kui Haapsalu ja Ridala oleks ka ühinenud, oleksid mu ootused olnud suuremad. Järele jäänud valdade asustus on hõre – väikeste valdade liitmisel saame territooriumilt suure, mille elanike arv ei ole suur. Kui pole elanikke, pole vallal ka suutlikkust.
Taavi Saar
Kestvuspuidu juhatuse esimees
Olen tegelikult Ridala valla elanik, kes elab Haapsalu linna servas Paralepas. Mu kodutänav algab Haapsalus ja lõpeb Ridalas.
Minu arust peaks Haapsalu ja Ridala koos olema, sest enamik vallaelanikest elab linna külje all eeslinnades. Lapse lasteaeda panek oli keeruline, sest Ridala last ei tahetud linnalasteaeda võtta.
Läänemaa valdades elab inimesi vähe. Mida seal valitseda on? Ega vallavalitsus inimesi hommikul üles aja ega õhtul neile tekki peale tõmba. Läänemaal võiks terve maakond olla üks omavalitsus, siis oleks plaan, et kus asuvad koolid ja kuidas bussid sõidavad.
Ainus hirm selle juures on see, et maakonnakeskuses on siis väga tähtsad ametnikud, kelle juurde peab minema, müts peos. Praegu lähed Taebla vallavalitsusse ja räägid vallajuhiga nagu omasugusega.
Argo Roos
Risti põhikooli juht
Väike vald ei suuda kõike teha, mida riik omavalitsuselt nõuab. Inimese jaoks ei lähe suurt midagi halvemaks ega paremaks, sest inimesel polegi valda asja ja polegi vahet, kas vald on väike või suur. Haldamine on suuremas vallas ökonoomsem.
Ega ma ei tea, kas Risti kool jääb ühisvallas alles, aga ma ei tea ka seda, kas kool jääb siis, kui vald ei ühine, sest riik teeb väikeste koolide pidamise aina raskemaks. Teisalt – ega suur vald saa lihtsalt kaardi ees seistes koole sulgeda. Riik paneb järgmisel aastal nõuded koolitee pikkusele – uuest aastast ei tohi see olla pikem kui 30 minutit.
Kui on väiksem territoorium, jõuab vallavanem tihedamini ka väiksemasse külla. Kui territoorium on suur, siis vallavanem kaugematesse küladesse ei jõuagi. Inimene tunneb end siis kehvemini, aga kui juht tahab korralikult juhtida, jõuab ta ka igale poole. Küllap see kodukoha tunne ka püsib, eks see sõltub vallajuhtidest.
Endel Heinleht
Nõva vallavolikogu liige
Miks vaesed vallad peaksid ühinema? Parem oleks, kui igaüks katsuks ikka ise hakkama saada. Võib-olla peaks kasvõi Tallinnaga, kui seadust muudetakse, et omavalitsused saavad ühispiirita ühineda.
Kõrgessaare vald pidi tahtma Hiiumaal Kärdla linnaga ühineda. Padise on kõrval rikas vald. Nõva oli kunagi Harjumaa, Harju-Risti kihelkonnas. 1952. aastal pärast Keila rajooni likvideerimist liideti Nõva Läänemaaga, aga Nõva on aastasadu olnud Harjumaal.
Valdade liitumine pole praegu hea mõte, parem oleks vaadata ja oodata.
Kõik reformid on vallast rahvast ära viinud ja muud pole andnud. Metsanduse reformi eel oli 30 inimest tööl, nüüd on ainult kaks. Noored inimesed lähevad maalt ära, lapsi ei ole, kool läheb kinni ja ongi kõik.
Maale on tööd vaja, nii nagu Soomes, kus riik toetab ettevõtlust maal – siis oleks maal lapsed ja koolid. Uus vald viib ainult töökohti maalt ära.
Marju Heldema
Uuemõisa kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja
Mõistus ütleb, et liitumine on õige tee, aga emotsioonid ütlevad, et väike vald on toredam. Mõistus ütleb, et kui maale jääb inimesi aina vähem, on liitumine ainuõige. Rahvaloendus näitas tegelikku seisu päris karmilt ja väikesel vallal nõuab rahaga toimetulek trikitamist. Valdade liitumisel raha juurde ei tule, äkki tuleb mõistust juurde, juhtimistarkust või kvaliteeti teenustele. Mu koduvallas, Oru vallavalitsuses, on tööl neli inimest. Nad peavad olema universaalsed, aga neil ei ole jaksu teha kõike. Kool on, aga kas vald peab olema ainult selle jaoks, et kool püsiks?
Kodukoha-identiteet sõltub ikka inimestest, kes külades elavad. Mu kodukülas Keedika ettevõtmisi vald toetab, pisiasjades enamasti, aga ikkagi. Hirm on, et see toetus kaob.
Ma ei tea, kas maal läheb elu paremaks, sest ega raha juurde tule. Poliitiline võitlus läheb volikogu valimistel julmemaks. Kui kogu võim läheb ühe valla kätte, poputatakse seda piirkonda rohkem.