Gazprom lükkas tagasi Ukraina valitsuse palve vaadata uuesti läbi nende gaasitarne leping ning nõuab jätkuvalt 7 miljardit dollarit kasutamata gaasi eest.
Gazprom ja Kiiev on uue lahingu künnisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene gaasihiiu jäik hoiak õhutab taas hirmu, et vaidlus võib viia kaubandussõja kordumiseni, mis Euroopa nii 2006. kui 2009. aasta talvel Vene gaasist ilma jättis.
Gazpromi asetegevjuht Aleksandr Medvedev ütles Financial Timesile, et kuna Ukraina eksportis tunduvalt vähem gaasi kui 2009. aasta tarnelepingu «võta või maksa» klausel ette nägi, on nad ära teeninud trahvi.
«Ma ei usu ilmaski, et Ukraina keelduks oma kohustusi täitmast,» ütles Medvedev.
«Võta või maksa printiip seisneb selles, et kui sa seda gaasi võtta ei taha, pead ikkagi selle eest tasuma.»
Medvedev kinnitas, et 7 miljardi dollari trahv «ei ole vähimalgi määral seotud» Ukraina ajaloolise kildagaasilepinguga, mille viimane sõlmis jaanuaris Royal Dutch Shelliga.
Shelli lepingut tõlgendati maailmas valdavalt kui ukrainlaste katset vähendada riigi sõltuvust Vene gaasist.
Samal ajal on Gazprom ise keerukas olukorras, kuna Euroopa turg esitab neile üha söakamalt väljakutseid.
EL on algatanud firma suhtes monopolivastase uurimise seoses tegevusega Kesk- ja Ida-Euroopas.
Ühtlasi hammustavad Gazpromi Põhja-Ameerika kildagaasibuumi kaudsed mõjud. Kuna USA vajab tänu kohalikule kildagaasile oluliselt vähem veeldatud maagaasi (LNG) importe, saadavad sellised riigid nagu Katar oma toodangu pigem Euroopasse.
LNG juurdevool on aga lükanud alla gaasi hetkehinnad Euroopas – mis on nüüd Gazpromi naftaga seotud lepinguhindadest soodsamad.
Seepeale on mitmed Gazpromi kliendid kohtu kaudu oma hinnad alla kaubelnud. Mullu pidi Vene firma maksma klientidele tagasi 2,7 miljardit dollarit, tänavu on selleks ostarbeks pandud kõrvale 4,7 miljardit dollarit.
Mitmesse lepingusse viidi sisse ka hetkehindade element.
Ukraina taotleb ka endale järeleandmisi nii hinna kui koguste osas.
Üks Ukraina valitsusametnik ütles jaanuaris, et valitsus keeldub 7 miljardi dollari arvet tasumast ning annab asja rahvusvahelisse arbitraažikohtusse.
Väljakutsetele vaatamata usub Gazprom, et valitseb Euroopa turgudel veel aastakümneid. Teisipäeval teatas firma investoritele, et nende Euroopa turuosa kasvab 26 protsendilt (2012. aastal) 2030. aastaks 32 protsendi tasemele, kuna Euroopa kohalik gaasitootmine langeb oodatust järsemalt.
Copyright The Financial Times Limited 2013