Maamaksuvabastuse seadus kiusab tallinlasi

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristo Kraanat peab tasuma nüüd ridaelamuboksi aluse maa eest.
Kristo Kraanat peab tasuma nüüd ridaelamuboksi aluse maa eest. Foto: Küllike Rooväli

Kuna Edgar Savisaare pakutud kodualuse maa maksuvabastus oli heldemate tingimustega, saavad ilmselt tuhanded tallinlased tänavu üllatuslikult teate maksuametilt.

Tallinna linnavalitsus lubas kinnistu igale kaasomanikule maksuvabastuse. Selle aasta algusest jõustunud tingimuste järgi aga vabastatakse igast krundist maksust kuni 1500 ruutmeetrit, mistõttu ridamajade omanikud või eramajade kaasomanikud saavad tänavu maamaksuteate.

«Kodualuse pinna maksuvabastus enam ei kehti,» arvas Nõmmel kuue boksiga ridaelamus elav Kristo Kraanat.

Ridaelamu krunt on 2000 m². Mullu oli kogu krunt maksuvaba, sest iga kaasomanik võis saada kuni 1500 ruutu maksuvabastust, kui oli kinnistule sisse kirjutatud. Tänavu aga on olukord teine. Kinnistust on maksuvaba vaid 1500 m² ning ülejäänud 500 ruutmeetri eest peavad kuus kaasomanikku ühiselt tasuma maamaksu.

«Tegemist on absurdse olukorraga. Kui oli maade erastamine, maksime me välja selle 400 m². Kas nüüd võetakse seda kui ühiserastamist? Kõik on ühine ning elaksime nagu üks suur pere ühel maatükil. Tegelikult on kõik omanikele kuuluv maa selgelt eristatav ning tegemist on ju tõesti nende kodu all asetseva pinnaga,» rääkis Kraanat.

Veelgi absurdsem on olukord ühes teises peres. Irene Uuetoa elab Nõmmel majas, mille krundi suurus on 1844 m². Majal on kaks omanikku, notariaalse kasutuskorra järgi on Uuetoa pere käes kolmandik krundist, 614 m².

Uue maksukorra järgi peab Uuetoa nüüd maksma ka maa eest, mida ta kunagi kasutada ei saa. Nimelt on krundist maksuvaba 1500 m² ehk kummalgi kaasomanikul 750 m². Kahe peale tuleb maksta 344 ruutmeetri eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles