Luisa tõlkebüroo peatoimetaja Külli Pärtel kirjutab, mida pidada silmas äritekstide tõlkimisel.
Kuidas saada tõlge, mis mõjub ettevõtte mainele hästi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva üleilmastuvas maailmas võib tunduda, et suhtluseks välispartnerite ja -klientidega piisab ühe-kahe enamlevinud võõrkeele oskusest.Tegelikult ütlevad turundusasjatundjad, et välisturule minnes on parim viis häid suhteid sõlmida ja kliente ligi tõmmata see, kui suhelda ja edastada teavet sealses keeles. Selleks on vaja tõlkida, mis tähendab sageli kirjalikku tõlget. Hea tekst, millest ei saa arugi, et see on tõlgitud, on ettevõtte esindamisel ülitähtis ja nii võiks tõlkimisega seonduvatele küsimustele läheneda läbimõeldult.
Mõned soovitused:
Mida üldse tõlkida? Mõelge läbi, kas teil ikka on vaja kõiki 300 lehekülge ära tõlkida või piisaks kõige olulisema info väljanoppimisest.Laske tekstidest ära tõlkida ainult vajalikud osad või koostage oma keeles lühemad tekstid ja andke need tõlkesse.
Kellelt ja kuidas tõlge tellida. Tõlget võib paluda tuttavalt, kes on keeli õppinud, või tellida tõlkebüroolt, kes on pädevad tõlkijad välja valinud, neid koolitanud ja teemad nende vahel ära jaganud – igaühele just see, mida ta tunneb kõige paremini. Vahe on hinnas ja ühtlasi kvaliteedis.
Kui olete otsustanud, et soovite korralikku ja kontrollitud tõlget, pöördute tõenäoliselt tõlkebüroosse. Ent teie roll ei piirdu siis paraku vaid tellimuse esitamise ja arve maksmisega.
Tehke tõlkijaga koostööd. Kui tellite rätsepa juurest ülikonna, siis peate ju loomulikuks ise osaleda: anda mõõdud, valida materjali, arutada ja proovida. Ka tõlketöö on omamoodi rätsepatöö – teie tekst on ainulaadne, see tõlgitakse ainult teie jaoks ja seda ei saa teise tellija jaoks taaskasutada. Seega, kui tõlkija küsib teilt infot ja soovib küsimusi arutada, siis on see ainult hea märk – ta soovib pakkuda parimat tulemust. Investeerige aega tõlkebüroole juhiste andmiseks – nii on kindlam, et saate seda, mida vajate.
Tõlkebüroo sees toimub hea tõlke saamiseks ka tõlkija ja keeletoimetaja koostöö. Igas endast lugu pidavas tõlkebüroos on keeletoimetajad. Sest iga tõlge vajab toimetaja pilku, ükskõik kui suurepärast tööd tõlkija on teinud. Toimetaja vaatab teksti eelkõige sihtkeele seisukohast – kas see on arusaadav, keeleliselt õige ja ladus, lihtsalt hea lugeda.
Täpsustage teksti eesmärk. Kindlasti öelge tõlkebüroole, milleks soovite teksti kasutada: kas reklaammaterjalina, pressiteatena, lepingu sõlmimiseks või ettevõttesiseseks töömaterjaliks, on teil vaja sisu üldjoontes teada saada või jääda ülimalt täpseks. Otstarbe teadmine on tõlkija-toimetaja jaoks väga oluline, sellest sõltub paljugi: stiil, sõnavalik, lauseehitus jne.
Spetsiifilised terminid. Kas teil on oma väljakujunenud terminid, mida soovite kasutada? Andke need tõlkega kaasa. Tõlkija ei saa tunda teie keelekasutust sama hästi kui teie. Küll aga saab ta vajaduse korral pakkuda uusi või paremaid termineid – jälle muutub oluliseks koostöö.
Ajafaktor. Tõlget oli tavaliselt vaja juba eilseks, ent püüdke mõista, et nii nagu algteksti koostamine, nõuab ka tõlkimine aega. Muidugi sõltub see teksti liigist, pädevate tõlkijate ja toimetajate hõivatusest ja paljudest muudest asjaoludest, ent kindel on see, et kvaliteet on töötempoga otseselt seotud.
Andke tagasisidet. Tõlkijal on võimalik kliendi soove tundma õppida vaid siis, kui ta saab pärast töö valmimist teada, kas see sobis ja mida oleks võinud teha teisiti. Isegi lihtne kiitus on informatiivne. Hästi toimiva kliendisuhte väljakujunemine võtab aega ja nõuab mõlema poole pingutust.
Hea tõlke tunneb ära sellest, et see annab originaali mõtet õigesti edasi, on terminoloogiliselt ühtlane ja stiililiselt sobiv, kõlab loomulikult, on arusaadav, kirjutatud ilusas keeles ja näeb korrektne välja. Lühidalt öeldes: seda lugedes ei saa arugi, et see on tõlge.