Uus aasta tõi krõbedama maamaksu
13. veebruar 2013, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud linnad ja vallad tõstsid sellest aastast maamaksumäära, et korvata kodualuse maa maksuvabastusest tekkinud tulude kaotust.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi laekub omavalitsustele tänavu maamaksu peaaegu niisama palju kui mullu, mil seda koguti 59 miljonit eurot. Kodualuse maa maksuvabastuse tõttu pääsevad eraisikud umbes 10,5 miljoni euro tasumisest. Paljud omavalitsused otsisid saamata jäävale maksutulule katteallikat ning leidsid selle kõige lihtsamast kohast – maamaksumäära üldisest tõstmisest.
Suurte kruntide omanikud seisavadki nüüd omapärase olukorra ees: 1500 ruutmeetrit on küll maksuvaba, aga sellest üle jääva maa eest tuleb tasuda senisest kõrgema maksumäära järgi. Mõni vald on asja korraldanud nii, et 3000-ruutmeetrise krundi omanik maksab tänavu sama palju kui mullu, kuigi pool krunti on maksuvaba – vald tõstis maksumäära lihtsalt kahekordseks.
Kui inimesel on mitu kinnistut või pole ta end õigel ajal oma kodukinnistule registreerinud, ootab teda tänavu mullusest palju krõbedam maksuteade. Sauelast Helen Nappi tabas jaanuaris halb üllatus, kui ta sai maamaksu arve, mis oli 3,57 korda suurem kui möödunud aastal.
«Mullu maksin Saue linnas asuva 403 ruutmeetri suuruse kaasomandis krundi eest 16,99 eurot, sellel aastal pean sama krundi eest maksma 64,75 eurot. See ei ole minu kodu alune maa, kuid ikkagi elamumaa. Minu meelest on 382-protsendiline hinnatõus ikka väga-väga suur,» pahandas Napp.
Naisele on jäänud mulje, justkui karistataks neid, kes on endale lisaks kodualusele maale investeeringuna väikese kindlustuse ostnud. «Teisisõnu karistab IRL neid, kes investeerivad millessegi jäädavamasse kui pensionisambad, uhked autod või turismireisid,» viitas Napp kodualuse maa maksuvabastuse oma lipukirjaks võtnud erakonnale.
Saue linna avalike suhete spetsialisti Sirje Piirsoo sõnul oli linnas maamaksu määr alates 2003. aastast 0,7 protsenti. Maksumäär tõsteti mullu oktoobris 2,5 protsendi peale.
«Maamaksu tõusust kirjutati enne ja pärast määruse jõustumist linnalehes, mis jõuab iga sauelase postkasti, samuti linna kodulehel ja Saue ettevõtjate ümarlaual. Maksutõus ei tulnud Saue elanikele ja ettevõtjatele ootamatult,» ütles ta.
Üks Eesti madalama maamaksumääraga omavalitsusi on praegu Tartu, kus maksumäär on üks protsent. Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et madal maamaks oli linna poliitiline otsus, et soodustada investeeringuid maasse.
Kuressaare linnas, nagu paljudes teisteski kohtades, on maksumäär aga tänavu mullusest kõrgem. Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ütles, et linnavalitsus pidi leidma uusi tuluallikaid, sest riik oli juba varem vähendanud kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa. Sellest aastast tõmmati lisaks koomale võimalus maamaksutulu koguda.
Samas tõstis riik kaotatud tulu korvamiseks sellest aastast kohalikele omavalitsustele mineva tulumaksu osa. Rahandusministeeriumi andmeil annab see omavalitsustele tänavu lisaraha 10,5 ja tuleval aastal 13,3 miljonit eurot.
Reformierakonna ja IRLi koalitsioon teatas üleriigilise maksuvabastuse plaanist kaks aastat tagasi. Tallinnas kehtib kodualuse maa maksuvabastus teist aastat. Keskerakondlik linnavalitsus viis selle sisse eelmise aasta algusest, et maamaksu kaotamise poliitilised punktid enda arvele kanda. 2007. aastal oli Tallinn tõstnud maamaksumäära seaduses lubatud kõrgeimale tasemele, mille järel hakkasid inimesed saama tuhandetesse kroonidesse ulatunud maksuarveid.
Tänavu väheneb Tallinna tulu maamaksust veelgi, sest järjest enam inimesi on end tallinlaseks registreerinud ja saanud nii õiguse Tallinnas asuva kodu aluse maa maksuvabastusele. Pealinnale ei maksa maamaksu ka riigiasutused.