Eesti majanduse käekäik sõltub otseselt Lätist ja Leedust

Allikas: statistikaamet, Swedbank, graafika: Silver Alt Foto: Pm

Majanduslangus pitsitab valusalt kõiki kolme Balti riiki ning selle aasta väljavaated on nii Eestis, Lätis kui Leedus tumedad. Eesti on suutnud muutunud oludele kõige kiiremini reageerida, kuid naabrite majanduses toimuv mõjutab meid tugevalt.

Erinevad analüüsifirmad on kõigile kolmele Balti riigile tänavuseks prognoosinud üle kümne protsendi ulatuvat majanduslangust. Kui Leedu püsis või õigemini näis püsivat suhteliselt tugevana, siis sealse statistikaameti teisipäeval avaldatud esimese kvartali 12,6-protsendiline majanduslanguse number mõjus külma dušina.

«See on eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes suur muutus. Ei saa välistada, et teise kvartali langus tuleb sama suur või isegi hullem,» tõdes SEB peaanalüütik Gitanas Nauseda.

Eesti ja Läti kolme esimese kuu kokkuvõtet veel ei ole, kuid midagi head oodata ei maksa. Kolme riigi majandust kummitavad sarnased hädad: vähene sisetarbimine, kokkukuivanud ekspordimahud ehk välisnõudluse vähenemine, rekordiliselt kõrge töötuse määr ning lisaks riigieelarve puudujäägid.

Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on kõigis kolmes riigis alanud valulik ümberkohandumine, mis võib edu korral tuua varasemast konkurentsivõimelisema ja efektiivsema ettevõtlus- ja riigisektori tekkimise.

Välisinvestorid on aga harjunud kolmele väikeriigile vaatama kui ühele piirkonnale ega vaeva rahapaigutamise otsuste langetamisel erinevuste väljaselgitamisel eriti oma pead.

Kui Läti sõlmis rahvusvaheliste laenuandjatega eesotsas Rahvusvahelise Valuutafondiga abistamise lepingu, võtsid paljud investorid seda automaatselt hoiatava tulukesena kogu piirkonnas.

Nüüdseks on ka Leedu valitsuse liikmed tõdenud, et

IMFilt majanduse jalulhoidmiseks laenuraha küsimine on võimalik. Läti näeb aga kulude kärpimisega vaeva, et IMFilt lubatud 7,5 miljardit eurot üldse kätte saada. IMF on neile küll väidetavalt andnud heakskiidu kuni 7-protsendilisele eelarvepuudujäägile, juhul kui ka riik kärbib kulusid 40 protsenti.

Lauri sõnul on Eesti muutuste käigus läbinud praeguseks pikema maa kui teised kaks riiki. Lätis on uuenduste vajadus kõige suurem, Leedus on muutustega alles alustatud, mis tähendab, et need võivad kesta veel küllaltki kaua.

«Samas tuleb arvestada, et raske majandusseis tähendab kiiremaid ja seega ka valulisemaid muutusi,» lausus Lauri. Tema sõnul on oluline, et Eesti vahe teiste Balti riikidega suureneks ja nende negatiivsed trendid meid nii hullusti ei mõjutaks.

«Järsk ja sügav kriis Lätis või Leedus tähendaks suurt šokki ka Eestile,» lausus Lauri. Tema sõnul peame arvestama olukorraga, et Lätil ei õnnestugi IMFilt ega euroliidult enam ühtegi eurot saada.

Väikest lootust välismaiste rahapaigutajate suhtumise muutuseks annab reitinguagentuuride käitumine. Kui Fitch kärpis kõigi kolme riigi reitinguid, põhjendades seda Läti suurte riskide võimaliku laienemisega naaberriikidesse, siis Moody’s Investors Service ning Standard & Poor’s jätsid Eesti reitingu muutmata.