Teadlased pole rahul Nord Streami selgitustega
30. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Stream andis eile keskkonnaministeeriumis aru Läänemerre planeeritava gaasitoru keskkonnamõjude kohta. Eesti teadlaste hinnangul jäi aruanne ja selle arutelu puudulikuks.
Kohtumisele Nord Streami esindajate, teadlaste ja muude huvitundjatega on kokku tulnud saalitäis inimesi. Eesti jaoks tähtis teema, millele aruanne on küll otseselt vaid poolteist lehekülge pühendanud, võib kujutada endast ettearvamatuid riske ja tuleb lahti rääkida.
Nii võtab esimeste seas sõna Ants Erm Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudist, kelle sõnul räägivad Nord Streami esindajad asjast mööda. «Väide, et avariioht on minimaalne, on sada kuni tuhat korda alahinnatud,» lausub ta.
Nord Streami esindaja Simon Bonnell vaidleb vastu. «Toru on disainitud standardite järgi vastu pidama nii loodusõnnetustele kui laevaliiklusele,» selgitab ta ja lisab, et õnnetuse tõenäosus on üks juhtum 58 000 aasta jooksul.
Üldiselt peab Nord Stream Venemaalt Viiburist läbi Läänemere Saksamaale Greifswaldi ulatuva gaasitoru piiriülest keskkonnamõju Eestile väheseks. Suurem osa mõjudest peaks avalduma toru ehitamise ajal.
Nii tõusevad merepõhjatööde ajal ja lahingumoona kahjutustamisel üles setted ning tekib müra. Samuti on toru paika paneva laeva ümber nelja meremiilise diameetriga keeluala, mis osaliselt ulatub mõnes kohas ka Eesti majandusvööndisse.
Kuigi kohale tulnud pärivad aruandjatelt agaralt, et võimalikult vähe küsimusi õhku jääks, ei muutu õhkkond emotsionaalseks ja lahmivaks.
Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liige Ivar Puura juhib tähelepanu tõigale, et aruandes on käsitlemata merepõhja settinud dioksiinide küsimus, kuna neid pole sügavamates kihtides uuritud. Mürgised kalad võivad jõuda ka eestlaste toidulauale.
Ka riigikogu liige Mart Jüssi lisab, et setetes olevate mürkide mõju peetakse vähetähtsaks. Neid on aruandes üksnes riivatud. «Mere vastutustundetu kasutamine ongi ta sellisesse seisu viinud, mis ta praegu on,» lausub rohelisi esindav saadik.
Nord Streami väitel on setteid uuritud viie-kuuesentimeetrisest kihist ja sellest piisab.
Samuti on seni üleval küsimus merre uputatud lõhkekehade kohta. Riigikogu keskkonnakomisjoni juhi Marko Pomerantsi hinnangul pole miinide puhul kõiki riske arvesse võetud. «Venemaa poole laskemoonast ei tea tuhkagi. Aruandes pole sellist peatükkigi,» lausub ta.
Nord Streami esindajate sõnul tuleb ettevõtte Vene poole kokkuvõte mai lõpuks.
Bonnelli väitel on gaasitoru planeeritaval trassil 50-meetrise koridori laiuses kõik inimtekkelised objektid üles leitud. Välja on tulnud nii laevavrakke, ostukärusid kui ka maailmasõdadeaegset laskemoona.
Eesti teadlased on aga skeptilised. Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere kahtleb selles, kuivõrd miinid võivad näiteks jääda enam kui meetri sügavusele, kus neid on keerulisem leida.
Nii plaanib Soomere koos Urmas Tartese ja Endel Lippmaaga saata Läänemere-äärsete riikide asjaga tegelevatele asutustele kirja, avaldades muret keskkonnamõjude hinnangute pealiskaudsuse pärast.
Suured sihid
• Nord Streami projektiga loodetakse täita 25 protsenti Euroopa suurenenud nõudlusest maagaasi järele aastal 2025.
• See võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, millest peaks jätkuma 26,5 miljoni majapidamise teenindamiseks.
• Ehitustööd algavad 2010. aastal ning toru paigaldamise kiirus on keskmiselt kolm kilomeetrit päevas. Avalikud konsultatsioonid lõpetatakse tänavu 8. juunil.
allikas: Nord Streami Espoo aruande kokkuvõte