Analüütik pakub kolm kärpevarianti
30. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütiku Andres Võrgu sõnul on riigil praegust laste- ja peretoetuste süsteemi üle vaadates kolm valikut: kärpida vanemahüvitist, suurendada kõigile makstavaid peretoetusi või tõsta makse ja jätta senine toetuste süsteem muutmata.
Kuna majanduslangus tekitab survet toetustele, siis ei ole tõenäoline, et lastega peredele mõeldud toetussummad lähiajal kasvaksid, selgitas poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Võrk eile peretoetuste-teemalisel mõttehommikul. Ranitsatoetuse ja lastega seotud maksuvaba tulu kadumine näitab pigem vastupidist kava.
Esimene variant oleks jätkata praeguse stiimulitekeskse süsteemiga, kus on suured sünnile suunatud toetused. Selle variandi puhul säiliksid vanemahüvitise kõrged kulud, aga ka ebavõrdsus nii eri sissetulekut saavate perede kui eri vanuses lastele makstavate toetuste vahel.
«Et samal ajal ära hoida vaesusriski suurenemist, eriti kasvava töötuse tingimustes, jääb ainsaks võimaluseks muuta peretoetuste süsteemi sihitumaks vaesematele peredele,» selgitas Võrk.
Teine võimalus oleks suurendada kõigile makstavate nn universaalsete toetuste osatähtsust. «See tähendaks kulude vähendamist vanemahüvitisele, näiteks madalama lae või osalise palga kompenseerimisega, ja ka piiranguid täiendavale maksuvabale tulule,» rääkis Võrk.
Nii saaks tõsta lastehooldustasu ning lapsetoetusi, mis aitaks lastega perede vaesust vähendada.
Kolmas variant oleks tõsta makse, et rahastada vanemahüvitisi ja hoida universaaltoetuste reaalväärtust. Selle tulemusel võiks perepoliitikale eraldatavad summad hoopis kasvada.
Praxise analüüsi järgi oleks selle variandi puhul otstarbekas lisaraha suunata pigem peredele pakutavate teenuste eest tasumiseks, mitte otsetoetustena.