Töötuskindlustusmaks võib minna üle kolme protsendi

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Töötukassa poolt 2004. aastal välja antud raamat «Töötuskindlustus - teooriast ja praktikast».
Eesti Töötukassa poolt 2004. aastal välja antud raamat «Töötuskindlustus - teooriast ja praktikast». Foto: Peeter Langovits

Valitsuse liikmed jätkavad täna kõnelusi teemal, kust leida eelarve tasakaalustamiseks vajalikud miljardid.





On väga vähe tõenäoline, et juba täna sünnib soovitud 5,5 miljardi kroonine lisaeelarve. Erimeelsused on selleks liiga suured. Lahendust pole ka töötukassa rahakärpel.



Üheks keerulisemaks küsimuseks on iga ministri kohustus pakkuda oma valitsemisalas välja veel üks kaheksaprotsendiline tegevuskulude kärbe. Keskmise ministri seisukohalt näib see võimatu ülesandena.



Sotsiaalminister Hanno Pevkur andis eile tööandjate keskliidu ja ametiühingute juhtidele valimiseks kolm töötukassa kulude kompromissettepanekut.



Jõulised tõusud


Tarmo Kriisil ja Harri Taligal on nüüd koos oma sõpradega mõned päevad aega mõelda, milline neist vastu võtta. Parimal juhul jõutakse kokkuleppeni töötukassa osas alles järgmisel nädalal.


Töötukassa väljamaksete, aga ka maksutõusu eesmärk on säästa uue töölepinguseaduse jõustumise järel sel aastal 600 miljonit krooni.



Pevkur kinnitas, et üheks variandiks on siiski ka töötuskindlustusmaksu tõus üle seni suurima lubatud piiri ehk kolme protsendi. Töötukassa nõukogu on soovinud tõsta maksu kolme protsendini alates 1. juunist, aga valitsus pole seda veel ametlikult kinnitanud.


Erinevalt ettevõtjaist on ametiühingud valmis selleks, et inimese palgast makstav maksuosa on suurem kui kaks protsenti. Kolme kompromissettepaneku sisu pole detailides teada, aga laias laastus tähendab see siiski vaid eri variante töötuskindlustushüvitiste väljamaksete vähendamises ja maksutõusus.



E24 avaldas teisipäeval rahandusministeeriumi ettevalmistatud üksikasjaliku kriisiplaani, millega riik soovib tõsta makse ja kärpida veelgi kulusid.



Jõulisemad ettepanekud kriisiplaanis on üksikisiku tulumaksu tõus 21-lt 26 protsendile ja maamaksu tõus, samuti astmelise tulumaksu sisseseadmine.


Viimane oleks 30 protsenti tuludele, mis on üle 40 000 krooni kuus.



Halvad valikud kõik


Rahandusministeeriumi ametnikud pole dokumenti seni sisuliselt kommenteerinud.


Riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni juht Eiki Nestor märkis, et valitsussektori tasakaalu nimel tuleb suurendada tulusid ja kärpida kulusid. «Valida on ainult väga halbade valikute vahel. Aga valida tuleb ikkagi,» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles