Ministeerium: majanduse kasvutempo tõenäoliselt aeglustub

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
THI alanes kõigis kolmes Balti riigis.
THI alanes kõigis kolmes Balti riigis. Foto: SCANPIX

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul oli majanduskasv eelmise aasta teisel poolel oodatust kiirem, kuid edaspidi on oodata ekspordikasvu ning majanduskasvu tempo aeglustumist.

«Majanduskasv oli oodatust kiirem tänu positiivsemale teisele poolaastale - sisenõudluse kasv kiirenes ning vaatamata nõrgenevale välisnõudlusele oli eksport tugeva elektroonikasektori tõttu kasvutrendil,» kirjeldas Pungas.

Seoses edusammudega EL võlakriisi lahendamisel hakkas Pungase hinnangul majanduse kindlustunne möödunud aasta lõpukuudel Euroopas paranema.

«Neljandat kvartalit iseloomustas Euroopa majanduse, sealhulgas Eestile oluliste ekspordiriikide  kasvuprognooside langetamine. Samas viitasid mitmed tegurid päästepakettide positiivsele mõjule -  euro vahetuskurss tugevnes ja majandusraskustes Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressid alanesid. Siiski läheb euroala majanduse kasvule pöördumisega veel aega,» selgitas Pungas.

Kuigi eksport detsembris langes, oli kaupade eksport neljandas kvartalis tervikuna Pungase sõnul tugev, suurenedes ligi 10 protsenti. Ekspordi kasvu toetas mobiilsideseadmete ja toiduainete suurem väljavedu ning tehnilise mõjuna aastatagune madal baas. Kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu ületas impordikasv eksporti.

Kuid arvestades peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumist on Pungase hinnangul edaspidi oodata ekspordikasvu aeglustumist.

«Majanduse olukord püsib stabiilne ka selle aasta alguses, kuid majandusharude mõnevõrra halvenenud kasvuootused viitavad kasvutempo aeglustumisele,» rääkis Pungas.

Investeerimisaktiivsust mõjutab analüütiku hinnangul valitsussektori investeeringute vähenemine EL-i abivahendite ja väiksemate kvoodiinvesteeringute tõttu.

«Välisnõudluse nõrkus jõuab eeldatavalt ekspordinäitajatesse tänavu suuremal määral, kuna möödunud aasta lõpukuudel oli väljavedu enamikes harudes aeglustuv. Välisnõudluse riskidele viitab ka detsembris toimunud ekspordi vähenemine,» leidis Pungas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles