Swedbank: Eesti majandus langeb 10,5 protsenti

Foto: Toomas Huik

Swedbank prognoosib Eestile selleks aastaks 10,5-protsendilist majanduslangust.

Täna avaldatud majandusprognoosi kohaselt ootab Swedbank Eesti tänavuseks majanduslanguseks 10,5 protsenti Läti majanduslanguseks 15 protsenti ja Leedus 13 protsenti.

Swedbanki värske majandusprognoosi kohaselt on Balti riikide majandusi oluliselt mõjutanud kokku kuivanud välisnõudlus ja väga nõrk sisenõudlus, mis toituvad madalast kindlustundest, kasvavast tööpuudusest, palgakärbetest ja laenuvõimaluste nappusest. Kõigis kolmes riigis on alanud valulik ümberkohandumisprotsess, mis võib edu korral tuua varasemast konkurentsivõimelisema ja efektiivsema ettevõtlus- ja riigisektori tekkimise.

«Maailma majandusarengud osutavad sellele, et mõnede analüütikute poolt suureks seisakuks nimetatud kriis ei hakka sel aastal veel taandumismärke näitama,» rääkis Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri maailmamajanduse olukorrast. «Siiski loodetakse, et 2010. aasta toob paranemist USAs ja seejärel ka Euroopas, kuid kindlasti tuleb taastumine väga vaevaline. Pole põhjust arvata, et majandusolude paranemine algaks Baltikumis varem kui mujal maailmas, kuigi mõnede võimaluste, näiteks madalamate tootmiskulude edukas ärakasutamine võimaldaks meile väikest ajalist edumaad või vähemalt teistega üheaegset kriisist väljumist.»

Kolme Balti riiki ootab Swedbanki hinnangul sel aastal ees märkimisväärne majanduslangus: Läti majanduslanguseks annab prognoos 15, Leedus 13 ja Eestis 10,5 protsenti. Järgmisel aastal võib optimistliku stsenaariumi kohaselt Eestis tekkida ka väga väike kasv (0,5 protsenti), kuid languse jätkumine on tõenäolisem. Läti ja Leedu majandused vähenevad prognoosi kohaselt järgmisel aastal vastavalt 4 ja 3 protsenti. Seega võib majanduskasvu oodata alles 2011. aastal ning ka siis jääb see üpriski tagasihoidlikuks.

Majanduse restruktureerumine on Swedbanki analüütikute hinnangul tänaseks kõigis kolmes riigis alanud. «Eesti on muutuste protsessis läbinud praeguseks pikema maa kui teised kaks riiki. Meie majanduses toimunud muutuste tulemusel on mitmed tasakaalustamatused vähenenud ning arengute jätkumisel kaovad ülejäänudki kiiresti,» rääkis Lauri. «Näiteks asendub hinnatõus juba suvel langusega ja oluliselt on paranenud ka meie väliskaubanduse bilanss.»

Kodumaises finantssektoris on Swedbanki analüütikute hinnangul alanud laenude vähenemise protsess, kuna väliskapitali sissevool on tagasihoidlik, kodumaised säästud tagasihoidlikud (kuigi majapidamiste säästud kasvavad) ning ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on väga nõrk. Laenude vähenemise protsess võib osutuda väga intensiivseks ning oodata on ka halbade laenude mahu kasvu, kuigi Swedbanki hinnangul ei ole oodata ülikõrgeid tasemeid.

Riigisektor seisab Swedbanki hinnangul täna keeruliste valikute ees. «Et eelarve suurde puudujääki minekut vältida, peab valitsus tegema kulukärpeid ajal, kui teised riigid rakendavad majandust toetavaid meetmeid. Eestil on küll eelarve puudujäägi katmiseks reserve, kuid kulude muutmata jätmisel jätkub neist parimal juhul 2010. aasta keskpaigani,» rääkis Lauri. «Seetõttu on paratamatu, et valitsuse tegevushõive, palkade, toetuste jmt vähendamisel teeb majanduse olukorra halvemaks. Teisalt tähendavad karmid eelarvekärped ka lootust, et eelarvestamine muutub ettevaatavaks, avaliku sektori finantsseis paraneb ja efektiivsus kasvab. Viimane on vajalik selleks, et parandada hinnanguid majandusele: kehvad hinnangud on tõstnud nii Eesti kui teiste Balti riikide riskihinnanguid ja põhjustanud investorite tagasitõmbumise. See on muutnud keerulisemaks meie ettevõtetele välissuhtluse. Need arengud võivad oluliselt viivitada majandusolude paranemist. Seega on range eelarvedistsipliin pikas perspektiivis siiski hädavajalik.»

Lauri sõnul ei oota pank muutusi praeguses rahapoliitikas ja kroon püsib senise kursiga kuni euro kasutusele võtmiseni. «Devalveerimine ei ole lahenduseks siinsetele majandusprobleemidele ning tooks kaasa teised ning tõsisemad mured. Lisaks põhjustaks devalveerimine väga olulisi tagasilööke ka teistele riikidele näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, mille finantssüsteemid on oluliselt meie riskidele avatud. Meie arvates on Eestil võimalik liituda eurotsooniga 2011. aastal, kuid valitsus peab selle nimel praegusest oluliselt aktiivsemalt tegutsema.»