Pangad otsivad uut kasvu
8. veebruar 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile suurtest pankadest viimasena eelmise kvartali majandustulemused avaldanud Danske Bank (endine Sampo) teatas kasumi kõigest kaheprotsendilisest kasvust, 61,9 miljoni euroni.
Swedbank on varem teatanud seitsmeprotsendilisest kasumi kasvust, 200 miljoni euroni. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks olid laenukahjude eraldised, mis vähenesid eelmisel aastal 39,5 miljoni euro võrra.
Ühekordne rõõm
«Korstnasse kirjutatud laenud osutusid arvatust paremaks,» ütles Swedbanki juhatuse esimees Priit Perens Postimehele eelmisel nädalal. Tema sõnul on Swedbank 320 miljoni euro mahus tehtud provisjonidest tagasi saanud umbes veerandi.
Nordea kasum kosus mullu koguni viiendiku võrra, 47,6 miljoni euroni.
Suurtest pankadest teatas kasumi langusest ainsana SEB. Panga teenitud kasum langes mullu 22 protsendi võrra, 73,1 miljoni euroni.
LHV pank oli eelmisel aastal kolmandat aastat järjest kahjumis, ehkki võrreldes 2011. aastaga kahanes kahjum mullu viis korda.
Eesti Panga andmetel kasvas kommertspankade kogukasum kaheksa protsenti, 350,5 miljoni euroni.
LHV panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul tuleks tähele panna, et pankade kasumi kasv tuli peamiselt varasematel aastatel tehtud laenude allahindluste tagasipööramisest. Ilma selleta oleksid pankade kasumid kahanenud, sest pankade puhas intressitulu langes kiiremini kui kulud.
«Allahindluste tagasipööramine sellises mahus on ühekordne, aga puhta intressitulu kuludest kiirem langus on jätkuv suundumus,» ütles Kilu. «Kasumite kasvu ei ole selleks aastaks põhjust oodata,» lisas ta.
SEB panga juhatuse esimees Riho Unt lisas, et intressimäärade rekordmadalat taset aitas eelmisel aastal tasakaalustada äriaktiivsuse kasv ja tõhus kulude kontroll.
«Pankade kasumeid on viimastel aastatel mõjutanud laenukahjumite provisjonid, kuid eelmisel aastal ei olnud selle mõju meie tulemusele enam nii suur, kuna klientide finantsolukord on jõudnud stabiilselt heasse seisu,» ütles Unt.
Kuna intressimäärad jäävad madalale ilmselt veel pikaks ajaks, peavad pangad otsima tulude suurendamiseks muid võimalusi.
Swedbanki juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul ei saa välistada, et edaspidi tõstetakse pangateenuste hindu. Samas kinnitas ta, et lähikuudel seda ei juhtu.