Meediareklaamiturul kaotasid enim ajakirjad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim osa tellitud perioodika vähenemisest pärineb ajakirjade seast.
Suurim osa tellitud perioodika vähenemisest pärineb ajakirjade seast. Foto: Mihkel Maripuu

Aastaga kolmandiku jagu kokku kuivanud Eesti meediareklaamiturul jäid suurimaks kaotajaks ajakirjad.


Esimeses kvartalis liikus meediareklaamiturul 140 miljonit krooni vähem kui mullu samal ajal. Ajakirjade kokku 20,5 miljoni kroonine reklaamikäive jääb mulluse esimese kvartali käibele alla peaaegu poole võrra.

Kvartali 270 miljoni kroonisest kogukäibest haukasid suurimad, 90 ja 77 miljoni kroonised tükid vastavalt ajalehed ja televisioon. Ka ajalehereklaami kogukäive on aastaga langenud 45 protsenti, telereklaam on pääsenud 30-protsendilise kaotusega.

Kogukäibe nii suure kukkumise juures on mõistetavalt vähenenud reklaamikäive kõigis segmentides, kuid väikseima languse tegi läbi 11 protsendi võrra kahanenud internetireklaamiturg, mille kvartalikäibeks kujunes 37 miljonit krooni mulluse 41 miljoni asemel.

Suurim osa reklaamist käib siiski ajalehtede vahendusel, nende kaudu vahendati kolmandik esimese kvartali reklaamirahast. Samas, aasta tagasi ulatus ajalehtede osakaal reklaamiturul 40 protsendini.

Eestis on nii ajalehe- kui ka internetireklaami osakaal siiski suurem kui muus maailmas, selgub ärikonsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) värskest uuringust. Selle kohaselt on viimase viie aastaga ajalehereklaami osakaal üleilmses reklaamiäris langenud 31 protsendilt 25 protsendile.

2011. aastaks arvatakse sama näitaja vähenevat veel 21 protsendini. Internetireklaami maht on aga tõusnud kolmelt protsendilt kümnele, 2011. aastaks prognoositakse kasvu 16 protsendini.

Maailma Ajalehtede Ühenduse raporti eessõnas kirjutab meediamagnaat Rupert Mur­doch, et ajalehtede edu sõltub lugejate usaldusest väljaande sisu vastu, mitte sellest, kui palju platvorme väljaanded kasutavad.

«Ma usun, et ajalehti ootab suurepärane tulevik, nii trükitud tootena kui ka tugevate uudistebrändidena, mis pakuvad suurepärast ajakirjandust üle erinevate lugejate huvidele vastavate platvormide,» märkis ta.

Meediamagnaadi sõnul muutuvad veelgi tugevamateks kaubamärkideks need ajalehed koos oma elektrooniliste sõsarväljaannetega, kes teenivad ära oma lugejate usalduse ja lojaal­suse. «Väljaannet ei visata ehk varahommikuti enam lugejale üle aia, kuid nende mõju jääb mõjutama kogukondi, keda nad teenivad,» kirjutas ta.

Kommentaar

Erik Roose,
Postimehe peadirektor:

Tugeva paberlehe-traditsiooniga maade meediakompaniidel, kes taipasid õigel ajal internetiväljaandeisse investeerida, on ka internetis väga hästi läinud nii reklaamimahu kui lugejate mõttes. Kus seda ära ei tabatud, on asi hull – Google, Yahoo ja MySpace on reklaamitulu endale võtnud.

Väljaande jaoks jääb olulisimaks usaldus – põhjus, miks postimees.ee raketina taevasse sööstis, oli see, et kandsime paberlehe usaldusväärsuse internetti üle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles