Kas aasta Austraalias rändamist annab eelise tööturul? Ei pruugi

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud noored lähevad peale keskkooli mitte tööle, vaid laia ilma rändama.
Paljud noored lähevad peale keskkooli mitte tööle, vaid laia ilma rändama. Foto: SCANPIX

«Hea inglise keele oskus pole enam tööturul mingi eelis,» ütles CV-Online värbamisspetsialist Kadri Mäe Excellence koolitus- ja arenduskeskuse värbamiskonverentsil. «Eelis on inimestel, kes oskavad vene, prantsuse, saksa või skandinaavia keeli.»

Mäe sõnul ei pruugi näiteks Austraalias veedetud aasta tööotsijale tööandja silmis eelist anda, sest hea inglise keeles oskus on elementaarne. «Tänaste tööotsijate hoiakud on muutunud. Uus töötajate põlvkond on vabas Eestis sündinud noored, keda iseloomustab mõtlemine, et kogu maailm on avatud,» rääkis Mäe. «Tihti pärast keskkooli lõpetamist ei minda kohe ülikooli, vaid hoopis maailma rändama. Töötegemine pole enam eesmärk iseenesest, vaid hoopis vahend ära elamiseks.»

Mäe rääkis, et noorte tööotsijate soovid esimese palga osas on tihti ebareaalsed. «See iseloomustab eelkõige noori, kel on väga väike või üldse puuduv töökogemus,» ütles Mäe. «Kui ta ootab palgaks minimaalselt 1000 eurot, siis on see vastuolus sellega, mida enamik tööandjaid täna pakkuda saab.»

CV-Online turundusjuht Heiko Gross ütles, et ettevõtte tehtud uuringust tuli välja, et keskmiselt sooviks noored saada kätte netopalka 707 euro kuus. «Esimese töökoha peal saada kätte selline raha ei ole just väga reaalne,» ütles Gross. «Küsimus on selles, mida teevad noored siis, kui nad sellist palka ei saa.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles