Google ei avalda Eestist saadud tulu suurust
6. veebruar 2013, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmes Euroopa riigis on ilmnenud nördimus suurte internetifirmade suhtes, kes pakuvad kohalikul turul teenuseid ja teenivad tulu, ent maksude maksmist «optimeerivad». Kriitika alla satuvad eelkõige Google ja Facebook, kes müüvad reklaami ka Eesti klientidele.
Nii tekkis alles nädalavahetusel debatt Rootsis, kui avalik-õiguslik telejaam SVT avaldas andmed Google’i ja Facebooki tasutud maksude kohta. SVT kinnitusel tasus Facebook makse ca 90 000 eurot, samas kui ettevõtte müügitulu Rootsis asus kümnete miljonite eurode suurusjärgus. Google’i tasutud maksud olid Rootsis mullu 11 000 eurot, Rootsist saadud tulud aga 350 miljonit eurot – käärid veel märksa suuremad kui Facebookil.
Soome Kauppalehti andmeil kommenteeris Rootsi rahandusminister Anders Borg seda olukorda, et ta on kõnelnud suurte internetifirmade maksustamise olukorrast Saksa ja veel mõnede teiste riikide rahandusministritega, ning võimalik on nende tugevam maksustamine tulevikus.
Eesti maksuamet keeldub kommenteerimast, kas USA suured internetiettevõtted Google ja Facebook on kunagi Eestis ühtki senti makse tasunud, viidates seadusele, mis ei luba maksumaksjate andmeid avaldada. Google’i pressiesindaja Gabriela Chiorean ütles vastuseks Postimehe küsimusele, kas ettevõte on Eestis kunagi makse tasunud: «Me järgime täielikult maksureegleid igas riigis, kus me tegutseme.» Eestist saadud tulu suurust eraldi Google ei avalda. Facebook Postimehe esitatud küsimustele ei vastanud.
Lisaks reklaamiteenuste tuludele on Google ja Facebook seotud Eestiga ka sellega, et nende ettevõtete keskkonda paigutavad kasutajad uut Eestiga seotud sisu. Näiteks hiljutise video puhul Tõstamaalt, mis näitas koolikiusamise juhtumit, mille ohvriks oli õpetaja, arutasid Eesti kohalikud meediakanalid sisemiselt, kas seda videot oma keskkondades näidata, kas hägustada seejuures tegelasi või mitte jne. Samal ajal aga oli video Google’ile kuuluvas Youtube’i keskkonnas vabalt nähtav ja Facebooki linkide kaudu levis see kiiresti edasi.
Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles, et AKI pöördus 2012. aastal Facebooki poole neli korda mingi sisu eemaldamiseks, ning kümmekond korda, kui kodanikud sellekohast abi küsisid, soovitas neil keskkonnaga ise suhelda. AKI-l on Facebookiga olemas kokkulepitud suhtluskanal, ning ettevõtte Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna esindajad on käinud ka Tallinnas inspektsioonis külas. Sel aastal on AKI-l tulnud Facebooki poole pöörduda juba kahel korral.
Google’iga aga AKI otse ei suhtle. Liivranna sõnul on Euroopa andmekaitseasutuste vahel kokku lepitud, et vajadusel suheldakse Google’iga Prantsusmaa andmekaitsjate kaudu, kuna Prantsusmaal on olemas ka Google’i esindus. AKI annab harilikult inimestele soovituse Google otsinguga seoses tekkinud küsimustega pöörduda otse nende ettevõtete poole, kelle lehed otsingutulemustes ilmnevad.