Eesti maksusüsteemi sära kipub tuhmuma
1. veebruar 2013, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuari lõpus avaldas majandusportaal E24 ülipopulaarseks osutunud loo, milles majandusmagistrer Einar Eiland kritiseeris Eesti maksukoormuse kerkimist lausa 67,3 protsendini.
Sellist õudset määra suudab Euroopa Liidus ületada veel vaid Itaalia. Kirjutise kohaselt teeb tavakodanikule olukorra eriti valusaks see, et maksutõus on toimunud just majanduslanguse perioodil. Eiland ei maininud sõnagagi, et tegelikult pole tegu eraisikute maksuga, majandusmagistri kirjutises polnud lausetki, mis maksumäärast üldse jutt käib.
Sellised kirjatükid tekitavad rahandusminister Jürgen Ligis pahameelt: «Kurioosum on, et end ökonomistidena esitlevad inimesed on võtnud asjast tuld ja kirjutavad artikleid,» kommenteeris Ligi. «PricewaterhouseCoopersi (edasi PwC) meetod on teatud illustratsioonina küll kasutatav, kuid riikide võrdlemisel muutub tihti väga eksitavaks.»
Uuringu tellib PwClt Maailmapank. Selles võrreldakse, milline on erinevates riikides selleks puhuks «loodud» näidisettevõtte maksumäär suhtena tema kasumisse. Eestis kujuneb see näitaja teistest riikidest palju kõrgemaks seetõttu, et meil maksavad töötaja 33-protsendilise sotsiaalmaksu ära ettevõtted, mitte töötajad ise. Sestap arvestab PwC selle 33 protsenti järjekindlalt firmade, mitte töötajate kraesse. «Saaksime palju parema koha, kui paneksime sotsiaalmaksu maksma töötajad oma palgast,» tõdes Ligi. Siis muutuks aga palju kehvemaks Eesti väga hea koht ühes teises PwC uuringus, mis võrdleb eri riikide töötajate maksukoormust.
Ligi kinnitusel on PwC ettevõtte maksukoormuse uuringul mõned teisedki omadused, mis Eesti kohale halvasti mõjuvad. Ent paratamatult loevad globaalse audiitorfirma uuringuid huviga ka ärimehed, kes otsivad oma rahale voolusängi.
Eiland siiski on väike tegija mõne poliitiku kõrval, kes žongleerib Eesti maksumääraga nii, nagu ise tahab. Ühest küljest ütlevad vasakpoolsed, et makse tuleb paratamatult kergitada. Teisalt teatavad nad, et maksud on meil salamisi muudkui kerkinud. Samal ajal meeldib valitsuserakondade poliitikutel peesitada Eesti väidetavalt ülisoodsa maksukeskkonna paistel.
Tegelikult annab tõde järele mõlemale poolele. Nii Ligi kui ka majandusteadlased eelistavad üsna üksmeelselt kasutada riikide üldise maksukoormuse võrdlemisel Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmeid. «Üldtunnustatud meetod maksukoormuse arvestamisel on kogutavate maksude suhe SKTsse ja selle järgi on Eesti maksukoormus 33 protsenti, Euroopa keskmise alumises osas,» lisas Ligi. Eesti on selles edetabelis tõepoolest 27 riigi seas 19. kohal ehk keskmik. Üsna sarnased andmed – vastavalt 34 ja 32,8 protsenti - on ka n-ö rikaste riikide ühendusel OECD-l ja The Heritage Foundationil.
Samas selgub kõigist neist võrdlustest, et Eesti ei ole enam ammugi Euroopa väikseima maksukoormaga riikide hulgas. Paika peab ka opositsiooni väide, et valitsus on kergitanud muid makse ajal, mil langes üksikisiku tulumaks. Võrreldes 2001. aastaga on üldine maksukoormus kerkinud Eestis 2,7 protsendi võrra ja selle näitajaga ujume me vastuvoolu. Valdavas osas Euroopa Liidu riikides maksukoormus samal ajal hoopis kahanes. Ka lõunanaabrite Läti ja Leedu maksukoorem on meie omast tunduvalt soodsam.