Riigikogu majanduskomisjon otsustas menetluses olevat elektrituruseaduse eelnõu muuta nii, et taastuvenergia toetuse saamise õigust määrava uute ja vanade tootjate eristamise piir nihutataks tänavu 1. märtsile, ütles komisjoni esimees Kaja Kallas BNSile.
Varem oli eelnõus see piir seatud mullu 15. juulile. Kallas selgitas, et piirtähtaega ei saa ajastada vastavalt seaduse jõustumisele seetõttu, et seaduse jõustumisega on seotud Euroopa Komisjoni riigiabi luba.
Saadame eelnõu teise lugemisega saali ja teeme ettepaneku lugemine katkestada, ütles Kallas. Seejärel saab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teise lugemise teksti alusel küsida Euroopa Komisjonilt lõpliku riigiabi loa, mille järel toimuksid riigikogus seaduse teine ja kolmas lugemine, selgitas ta.
Kui arvestada toetatavate käitiste määramisel ka elektrivõrguga liitumiseks tehtud kulutusi, tähendaks see Kallase sõnul elektritarbijatele 227 miljonit eurot suuremat kulu tarbijatele. «Seda ei neelaks keegi alla,» ütles Kallas.
«Peamised tootjad, kellel on probleeme, on tuuleenergia tootjad,» ütles Kallas. Toetatava tuuleenergia piiramine 600 gigavatt-tunniga aastas jäi Kallase sõnul eelnõusse sisse. «Nüüd kindlasti tootjad protesteerivad,» kommenteeris Kallas.
«Tarbija seisukohalt jääb summa samaks, tootjatele jääb supp lahjemaks.» Võrreldes mullu suvel sõlmitud MKM-i ja taastuvenergia tootjate memorandumi tingimustega saadav toetus väheneb, selgitas Kallas.
Komisjon üritas MKM-i ettepanekul sõnastada tuuleenergia tootjaid puudutava sätte niimoodi, et tuuleenergiale makstakse toetust piirangu ulatuses, aga see ei pea vastama neljale tingimusele, millele peavad vastama ülejäänud taastuvenergia tootjad, et toetusele kvalifitseeruda. Eelnõu järgi peab toetusele kvalifitseerumiseks olema tootjal kas töötav tootmine, ehitusluba käitise rajamiseks, soojuse tarneleping või siis Keskkonnainvesteeringute Keskuse positiivne toetusotsus.
Selle tasakaalustamiseks on Kallase sõnul nüüd ette nähtud võimalus, et tuuleenergia tootjad võivad konkurentsiametilt taotleda kõrgemat toetust, kui tootlus jääb madalaks. Konkurentsiamet saaks seaduse jõustumisel kõrgema toetuse andmise otsustada, kuid sellele seataks komisjoni otsusel piirang, nii et see ei tohiks ületada 53,7 eurot megavatt-tunni kohta.
Toetuse kehtivuse aeg jäi komisjoni neljapäevasel arutelul lahtiseks.
«Seda sõnastust ei ole,» ütles Kallas. Ühe ettepaneku järgi kehtiks toetusskeem 2019. aastani, kuid seda lubas Kallase sõnul MKM täpsustada.
Eelnõusse tehakse ka muudatus, mille järgi saavad taastuvenergiatoetust ka need tootjad, kes toodavad seda oma tootmise tarbeks, nagu näiteks graanulitootjad või Grüne Fee Eesti AS, rääkis Kallas. Sealjuures pole toetuse saamiseks oluline see, et ettevõte peaks toodetava elektrienergia võrku andma.
Efektiivse koostootmise nõuet komisjon esitatud eelnõuga võrreldes ei muutnud. Elektrisüsteemihalduri väljastatavate päritolutunnistuste kulud peaksid komisjoni otsusel jääma tunnistuste saajatele. «Selle eest on õige raha küsida nendelt, kes tunnistused saavad, see ei peaks olema tarbija kulu,» ütles Kallas.