Milline on majandus pärast kriisi? Siin neli võimalust

Eesti majandus. Foto: .

Jeffrey Scott Saunders Kopenhaageni Tuleviku-uuringute Instituudist tutvustas täna toimunud Arengufoorumil nelja võimalikku stsenaariumit, mis meid maailmamajanduse kriisist väljumisel oodata võivad.

Jeffrey Scott Saunders toonitas, et tegemist pole ennustustega vaid võimalike stsenaariumitega. Mõjud Eestile on lisanud arengufondi spetsialistid.

1. stsenaarium: Tõsine pohmelus ehk Lääne tagasitulek

Lühiajalise tasakaalustamatusele järgneb kõikjal maailmas kiire kohandumine; tegu on tüüpilise tsüklilise kriisiga ehk buumipeo järgse pohmelusega.
Maailmamajandus jõuab pöördepunkti 2010. aastal (aktsiaturud juba 2009. aasta lõpus) ning 2011. aastaks on enamuses maailma riikides taas korralik majanduskasv. Halvemal juhul jääb 2010. aasta saabuv majanduskasv lähiminevikuga võrreldes veidi madalamaks, aga siiski positiivseks.

Mõjud Eestile:
Eesti majandus jätkab paljuski kriisieelse struktuuriga ja moel, majandusarengu takistused on samalaadsed kui varem (väliskapitali ja eriti laenuraha põhine areng, sobiva kvalifikatsiooniga tööjõu puudus, struktuursed probleemid, jm). Välisturgude kiire taastumine toob mõningast, aga mitte pika-ajalist leevendust.
Nõrgemad ettevõtted lähevad hingusele. See vabastab ressursse, sh tööjõudu uutele ja efektiivsematele ettevõtetele. Krediidikanalite avanemine ja finantsturgude taaskäivitumine toobaktiivse ühinemiste-ülesostmiste laine. Kiiremad uute investeeringute tegijad ja saajad osutuvad suurimateks võitjateks. Samas on oht, et välisomanikud teevad turul puhta töö ehk söövad viimasedki kodumaised investorid välja.

2. stsenaarium: Uus maailmakord ehk Kapitalism Hiina moodi

Lühiajalise tasakaalustamatuse järel toimub kiire kohandumine tärkavates majandustes, kuid mitte lääneriikides - toimub oluline majanduslike jõujoonte ringimängimine.
Suurtes arenevates majandustes (Hiina, India, jt) taastub majanduskasv 2011. aastal. Lääneriikides jätkub siiski veel majandusseisak.

Mõjud Eestile:

Eesti väljakutsed on samad mis kogu Euroopal: uutele liidritele lähenemine, uutele kaugetele turgudele minek ja seda tugeva valuutakursi tingimustes. Meilgi on võimalus püüda uute partneritega koostöösse asuda ning näiteks Aasia ettevõtetele Euroopa turule sisenemiseks soodsat asukohta pakkudes välisinvesteeringuid meelitada.
Konkurents, sh hinnakonkurents, arenevatel turgudel on seni Euroopa turgudel kogetust veelgi tugevam. Eesti tootjatel õnnestub seetõttu säilitada eksporditurge
ainult väga kitsapiirilistes niššides ja spetsiifiliste tugevate konkurentsieeliste korral.

3. stsenaarium: Globaalse kapitalismi lõppmäng ehk Piirkondade võitlus

Mitmele tormiaastale järgneb sügav majanduslangus ja stagnatsioon kogu maailmas.
Maailmamajanduses jätkub kuni 2011. aastani selge langus. Esimesed lootuskiired kerkivad 2012. aastal, kuid sisuline kosumine on mõeldav alles 2015. aastal ning sedagi seni kogetust madalamate majanduskasvu kasvunäitajatega.

Mõjud Eestile:

Antud stsenaariumi realiseerumine oleks Eestile halvim variant siinsest neljast võimalikust arenguteest.
Kuigi piirkondadesse «sulgumine» toob Eestile uusi võimalusi Euroopasse allhanget ja ka lõpptooteid teha, pole suuri võimalusi laiemalt välisturule murda.
Protektsionismi mõjul toimuv ülemaailmne majanduslangus piirab turunõudlust Euroopa sees, mistõttu Eesti majandus jääks pikalt vinduma.

4. stsenaarium: Jätkusuutlik uus kasv ehk Tagasi tulevikku

Kohandumine võtab aega, ent selle tulemusel väljub maailmamajandus hoogsalt ja jätkusuutlikumana kui varem.
Tarbijate ja ettevõtjate kindlustunne taastub 2012. aastal, kuid aasta lõpeb siiski veel nullkasvuga reaalmajanduses. Majanduse reaalne reaalne kosumine algab alles 2013. aastast.

Mõjud Eestile:

Antud stsenaariumi rakendumine võib Eesti majandusele olla nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga sõltuvalt sellest, kuidas suudame suunamuutuse ning eriti
keskkonna ja säästva energeetika alal peituvate uute ärivõimaluste ärakasutamisega kaasa minna. Vanaviisi jätkates jääme uues globaalses kasvus kõrvaltvaatajaks.