Euroopa 1,9 triljoni eurone pensionilõhe on niivõrd üüratu, et pensioniskeemide haldurite hinnangul tuleb ELi valitsustel selle täistoppimiseks meetmeid rakendada.
Euroopa 1,9 triljoni eurone pensioniauk ootab täitmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse igast kümnest varahaldusfirma State Street Global Advisorsi (SSgA) poolt küsitletud Euroopa pensioniskeemide haldurist usuvad, et valitsused peavad viie aasta vältel agressiivselt sekkuma, et ELi pensionipuudujääki koomale tõmmata.
Seda kõike olukorras, kus finantsturud on veel haprad ning valitsuste kasinuskavade mõju hakkab end teravalt tundma andma.
Haldurid ennustavad, et vajalikuks võivad osutuda skeemid, mille abil kohustatakse ettevõtete töötajaid pensioniks rohkem raha kõrvale panema – või pensioniea tõstmised.
«Kõikjal Euroopas usutakse üha enam, et pensinitööstust ootavad ees muutused ning laekumas on arvukalt innovaatilisi ideid,» kirjutab SSgA.
«Üha üksmeelsemalt ollakse seisukohal, et valitsustel tuleb sekkuda.»
Võrreldes naabritega on Euroopa pensionimured tunduvalt tõsisemad.
Kindlustusettevõtte Aviva hiljutine uuring näitas, et Venemaa pensionilõhe on laias laastus 402 miljardit eurot, Türgil aga 91 miljardit eurot.
Aviva andmetel on Lääne-Euroopas kõige suuremate puudujääkidega kimpus Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania.
Samas märgib Aviva ära ka tõsiasja, et kuna pensionieelsed töötasud on antud maades kõrged, nõuavad sealsed kodanikud vanaduspäeviks suuremaid summasid.
Pensionilõhe tähendab erinevust töötajaid reaalselt ootavate pensioni väljamaksete ning antud isikute poolt nõutud taseme vahel (mis tagaks mugava vanaduspõlve).
OECD ametlikel andmetel piisaks pensioniks ligikaudu 70 protsendist inimese töötasust aastas.
SSgA ja Economist Intelligence Uniti poolt teostatud uuringus osalesid 150 Euroopa pensioniskeemi.
Copyright The Financial Times Limited 2013