Liviko juht nõuab õlleaktsiisi tõstmist
23. jaanuar 2013, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liviko juht Janek Kalvi soovitab võrdsustada kange ja lahja alkoholi aktsiis, et ettevõtteil oleks võrdsed konkurentsitingimused ning suhteliselt odav õlu ja siider ei meelitaks noorukeid napsitama.
Kalvi saatis rahandusministeeriumile alkoholi tootjate ja tarnijate liidu nimel põhjaliku kirja, kus teeb kaks ettepanekut. Esiteks soovib ta, et nii lahjal kui ka kangel alkoholil oleksid võrdsed reklaami ja kättesaadavuse piirangud. Praegu näiteks võib televisioonis õlle ja muude lahjade jookide reklaami näidata varasemal kellaajal.
Teiseks soovitab Kalvi, et aastaks 2016 kange ja lahja alkoholi aktsiis võrdsustuks. Valitsus otsustas mullu, et eelolevail aastail tõuseb alkoholiaktsiis igal aastal viie protsendi võrra. Kalvi ettepaneku järgi peaks lahja alkoholi aktsiis tõusma järsemalt ja kolme aastaga kange alkoholi aktsiisile järele jõudma.
«Lahjade alkohoolsete jookide põhjendamatult väiksema maksustamise ning reklaami ja müügieelise lubamise kaudu on Eestis edukalt põlistatud pettekujutlus, nagu oleks lahja jook tervisele ohutum,» kirjutas Kalvi pöördumises rahandusministri Jürgen Ligi poole.
Kalvi tõi Postimehele väärkujutelmade kohta lihtsa näite. «Lõunasöögi juurde klaasi õlle joomine on tavaline, aga kui võtta pits viina, siis öeldakse, et joodik,» rääkis Kalvi. «Pitsis viinas on aga etanooli vähem kui klaasis õlles.»
Kalvi märkis, et üleminek limonaadilt õllele või mõnele magusale alkohoolsele joogile on tehtud väga lihtsaks.
«Kaks kolmandikku 10–24-aastastest noortest peab lahjasid alkohoolseid jooke kergesti kättesaadavaks, mida kinnitab ka odavtoodete turg,» ütles Kalvi.
Kalvi nimetab neid jooke alkopoppideks, kus viina või õlle kibedus on peidetud magusa maitsega. Tõe huvides peab märkima, et suurte õllefirmade kõrval toodab ka Liviko selliseid «limonaade».
Valitsus koostab praegu alkoholipoliitika rohelist raamatut. Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juhi Kristel Abeli sõnul peaks lähiaastate alkoholipoliitika määrav dokument jõudma valitsusse veebruaris. Enne seda kooskõlastavad rohelise raamatu ministeeriumid.
Abel märkis, et sotsiaalministeeriumil pole seisukohta alkoholiaktsiisi võrdsustamise suhtes.
Rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla vastas küsimusele, miks on õlleaktsiis viinaaktsiisist 2,6 korda väiksem, lihtsalt: «Enamikus riikides maksustatakse lahjasid alkohoolseid jooke madalamalt kui kangemaid.»
Janek Kalvi väitis, et see pole siiski kõikides riikides nii. Näiteks Soomes on vahe väiksem ja kahaneb järjekordse aktsiisitõusuga veelgi.
Mulluse seaduseparandusega kasvab alkoholiaktsiis eelolevail aastail viis protsenti aastas. Nii peaks õllepudeli aktsiis kasvama praeguselt 13 sendilt 18-le. Kui aktsiis võrdsustataks, oleks õllepudeli aktsiis 45 senti. Riigikassa teeniks aga lisa 152 miljonit eurot aastas.
«Kui riik tahab raha teenida ja alkoholi tarbimist piirata, on aktsiisierinevus arusaamatu,» ütles Kalvi.