Riik taluks ka väiksemat töötuskindlustusmakset
22. jaanuar 2013, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassal jätkuks hüvitiste maksmiseks ja muudeks teenusteks raha tänavu ka siis, kui töötuskindlustusmakse oleks kolmandiku võrra väiksem, aga kärpida pole seda võimalik, sest vastasel korral ei saaks valitsus näidata eeskujulikku riigirahandust.
Selle aasta eelarve järgi kogub töötukassa töötuskindlustusmaksetena 161,6 miljonit eurot, sellest 72 miljonit saab rõõmsasti reservi kanda, mille järel peaks töötukassa reservid kasvama rekordilise 500 miljoni euroni.
Töötuskindlustusmakse määr on selle aasta algusest kolm protsenti, mida on tervelt 1,2 protsendipunkti võrra vähem kui mullu. Kui aga vaadata töötukassa eelarvet, siis on selge, et oma ülesannete täitmiseks piisaks neile palju väiksemast maksust.
Kuna töötuskindlustusmaks peab jaguma kolmega, sest ühe kolmandiku tasuvad tööandjad ja kaks kolmandikku töövõtjad, siis ilmselt 2,1 protsenti tagaks samuti töötukassale piisavalt raha ja jääks ülegi.
«Töötuskindlustuse makse võiks olla küll natukene väiksem kui praegu,» lausus töötukassa juht Meelis Paavel. «Aga reservide olemasolu majanduslanguse perioodil on põhjendatud ning praegune nõukogu ettepanek maksemäära osas lubab reserve oluliselt kasvatada.»
Ta lisas, et kui tänavu lisakohustusi töötukassale ei panda, siis jõuab kassa n-ö unistuste reservini.
«Unistuste reserv on kaheksa miljardit krooni. See on meie kõige halvema aasta väljamaksete kahekordne summa, mille juures on arvestatud sellega, et väljamaksed kasvavad, sest palgad on kasvanud,» kommenteeris Paavel.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on töötukassa reserv selle aasta lõpuks 539 miljonit eurot ehk 8,4 miljardit krooni.
Töötukassal raha jagub
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi (SDE) sõnul on valitsussektori tasakaalu parandamine töötukassa reserviga ebaaus.
«Kuna töötukassa läheb üldisse tasakaaluarvestusse, siis lihtsalt selle plussiga tasakaalustatakse muud puudujääki, ennekõike keskvalitsuse puudujääki,» lausus ta. «Töötuskindlustuse makse on sihtotstarbega ja praegu on see põhjendamatult kõrge, aga muidu madala tulutasemega riik välja ei tule.»
Vassiljev viitas ka sellele, et suurena hoitud tööjõumaks on vastuolus valitsuse retoorikaga väiksest maksukoormusest.
Eelmisel aastal tegi ka keskvalitsuse võlakoormus märkimisväärse hüppe üles. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits märkis, et valitsus võttis Euroopa Investeerimispangast 382 miljonit eurot laenu ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) kaudu lisandus potentsiaalseid võlakohustusi riigile 429 miljonit eurot. Kui 2011. aasta lõpul oli keskvalitsuse võlakoormus 500 miljonit eurot, siis mullu kolmandas kvartalis juba 1,1 miljardit eurot.
Töötukassas ei paista kusagilt rahanappust, millega võimuliidu poliitikud hirmutasid eelmisel kevadel, kui kaotasid hüvitise vabatahtliku töölt lahkumise eest.
«Kohustusena see ei oleks olnud töötukassale probleem, selle kaotamine oli poliitiline otsus või ümberotsustus,» ütles Paavel.
Vabatahtliku lahkumise hüvitise maksmise lubadus oli üks osa uue töölepinguseaduse paketist, mis lihtsustas majanduskriisi ajal oluliselt koondamist. Selle aasta algusest pidid töötukassast hüvitist saama hakkama ka need inimesed, kes lahkusid töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Kuid juba eelmisel kevadel kaotas Reformierakonna ja IRLi valitsusliit selle, viidates rahanappusele.
Hüvitiste positiivsed küljed
Töötukassa prognoosi järgi oleks vabatahtlikult lahkunute hüvitiseks kulunud tänavu 20 miljonit. Paavel märkis, et selle hüvitiseliigiga oli kassa oma pikaajalistes prognoosides ka arvestanud. Nüüd täidab ka see 20 miljonit riigikassa reserve.
Meenutagem Reformierakonna põhjendusi riigikogu stenogrammi vahendusel, kus hüvitise kaotamist põhjendas Kalle Jents.
«Peamised põhjused, miks see [vabatahtliku hüvitise kaotav] eelnõu esitati, on kõigepealt tagada töötukassa jätkusuutlikkus, st vahendite olemasolu praegu kehtivate meetmete rakendamiseks, ja loomulikult hoida reserve halvemate aegade tarbeks. Teiseks on see kindlasti oluline eeldus, et alandada töötuskindlustusmakse määra,» rääkis ta.
«Ja kui me ei maksa vabatahtliku lahkumise korral hüvitist, siis me ei soodusta ka inimeste kunstlikku tööturult eemaletõmbamist või eemalehoidmist,» lisas Jents.
Kui vaadata viimast Praxise uuringut töötushüvitise ja töötu tööle naasmise kohta, siis torkab silma, et hüvitise saamise ajal inimesed eriti ei kiirusta uude ametisse. Aga nagu märgib sama uuring, ei ole Eestis uuritud hüvitiste positiivseid külgi: vaesusesse sattumise ärahoidmist ja seda, et hüvitise saamise ajal on inimesel aega otsida endale sobivaimat töökohta.
Nagu teada, vajab tööturg toimimiseks nii turvalisust kui ka paindlikkust. Uus töölepinguseadus tõi paindlikkuse, aga turvalisust tagavad hüvitised on väga väikesed ja tööturu korraldus seega tervikuna tasakaalust väljas.