Üleminek eurole eeldab valitsuselt karmikäelist eelarvekärbet

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro tähis
Euro tähis Foto: Caro / Scanpix

Eesti Panga sõnum valitsusele oli üsna karm: eelarvekulusid tuleb kärpida 8,5 miljardit krooni. Seda juhul, kui Eesti ikka tahab euroalaga liituda.



Aga nii president Toomas Hendrik Ilves kui ka rahandusminister Ivari Padar kinnitasid, et Eesti tahab euroga liituda. Järelikult karm kokkuhoiupoliitika ka jätkub.



«Inimesed küsivad: milleks meile euro?» kommenteeris Padar. «Kui selgitada, et euro tähendab usaldust ja töökohti, siis inimesed saavad aru, et eurole üleminek on ühtlasi ka tööhõivepoliitika. Kui valitsus eelarvet korrigeerib, siis ühiskond peab mõistma, miks seda tehakse.»



Üks Eesti riigi kokkuhoiupoliitika näide on häda võidupüha paraadiga. Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev ütles eile, et linnavalitsusel pole raha peatänava remondiks. Jõgeva laenaks kaks miljonit krooni, aga euro saamise nimel kehtestatud karmide kokkuhoiureeglite tõttu on see omavalitsustel keelatud. Svjatõševi abipalve rahandusministrilt eriloa saamiseks lükati tagasi.



Svjatõšev loodab lähipäevil raha siiski leida. Tänavaaukudesse komistavad kaitseliitlased on siiski ilmselt väike probleem keskpanga eilse soovituse kõrval kärpida riigieelarvet 1,5 miljardi võrra rohkem, kui valitsusel seni plaanis oli.



Kust see raha võetakse? See on miljardi krooni küsimus, mille kallal rahandusametnikud praegu rügavad.



Padar ütles juba üleeile, et veel sel aastal tuleb makse tõsta ja kulusid kärpida. Ainus, millele Padar halastas, olid omavalitsuste tulud, sest neid olevat juba küllalt võetud. Oktoobris seisavad ees kohalike omavalitsuste valimised.



«Samas võib öelda, Eesti Pank ise on prognoosinud, et 12-protsendilise majanduslanguse korral oleks kärpevajadus umbes 8,5 miljardit krooni,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar. «Rahandusministeeriumi riskistsenaariumi alusel, et majandus langeb kümme protsenti, oli see umbes seitse miljardit, ning selle võttis valitsus ka eelarvepoliitiliste otsuste aluseks.»



Euroopa Komisjoni eilne ülevaade aga jahutas märkimisväärselt euroga liitumise lootusi. 2008. aastal oli Eesti valitsussektori defitsiit lubatud kolme protsendi ligidal (2,96 protsenti). Kolme protsendi piirist jäi Eestit lahutama 92,5 miljonit krooni. Eesti SKT oli mullu 248 miljardit krooni.



Rahandusministeeriumi arvutuste järgi tähendab iga majanduslanguse protsendipunkt umbes 630 miljoni krooni võrra väiksemaid maksutulusid. Ebakindlus maailmas on praegu meeletu ja ilmselt läheb terve maailma majandus tänavu langusse. Erakordselt halbades oludes pole kaugeltki kindel, kas Eesti majanduslangus piirdub 12 või isegi 15 protsendiga. Vastavalt ka keskpanga põhi- ja riskiprognoos. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles