Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnul ei taga selleks aastaks kehtestatud 727-tonnine miinimumkvoot Kihnu räimepüügi jätkumist ning kalurkonna säilimist Kihnu kultuuriruumis.
Kihnu vallavanem: praegune räimekvoot ei taga kihnlaste kalapüügi jätkumist
15. jaanuar 2013, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja kt Ain Soome tõdes tänasel keskkonnakomisjoni istungil, et Kihnus on ajalooliselt kujunenud aastane väljapüük ligi 1200 tonni räime, kuid seoses riiklike kvootide vähenemisega alates aastast 2008 ligi 15 protsenti on olukord paratamatu ning rannapüügi sektoris on kvoodi vähenemist kompenseeritud traalipüügi arvelt.
Kalurite soov on kehtestada kalapüügiseaduse alusel Kihnule ja Manijale omaette räimepüügi kvoot ühise määraga 1500 tonni aastas.
Keskkonnakomisjoni liikmed tõdesid, et kalapüük on paljudele kihnlastele ainsaks sissetuleku allikaks ja seetõttu tuleks valitsusel kalurite tegevuse jätkamise tingimuste loomiseks ja saare omapärase kultuuriruumi säilimiseks leida väljapakutust paremaid lahendusi.
Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas rõhutas, et Kihnu ja Manija kalurid on mandri kalameestega võrreldes erinevas olukorras, sest neil pole kalapüügivabadeks hooaegadeks kusagilt muud täiendavat tööotsa leida, mis mujal on lihtsam. «Kui inimestel töö päris otsa saab ja perekondliku traditsiooni alusel kalapüügile pühendatud mehed peredega lahkuvad, hävineb ka omapärane saareline elulaad – ainult turismiga seda ei kompenseeri,» ütles Lukas ja lisas: «Juurte läbilõikamine ei pruugi jääda fataalse mõjuta, see võib kujuneda kohalikul kultuuril piltlikult kõri läbilõikamiseks!»