Kreeka valitsus seisab silmitsi dilemmaga: riikliku gaasifirma oksjoni parimateks pakkujateks on kerkinud kaks Vene ettevõtet, samal ajal ootavad rahvusvahelised võlausaldajad erastamis-eesmärkide täitmist.
Gazprom on napsamas Kreeka gaasiturgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gazpromi ja erakätes oleva gaasifirma Sintezi ilmne eelis Kreeka gaasifirma DEPA ja selle sõsarettevõttest võrguoperaatori DESFA ostmisel on juba provotseerinud hoiatusi nii ELi kui USA poolt, et Kreeka ei avaks oma turgu Vene huvidele.
«Õhus on küsimus – mis saab siis, kui venelased teevad pakkumise, millest me ei saa keelduda?» ütles üks kõrge Kreeka ametnk. «Me oleme troika [Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi] surve all teenida erastamise kaudu võimalikult palju raha.»
Kreeka erastamisagentuuri Taipedi nõukogu on juba kaks korda lõplike pakkujate nimekirja esitamist edasi lükanud, kinnitades samal ajal, et märtsi lõpuks on kaup koos.
«Aeg kaob käest... Raske on uskuda, et agentuur suudaks tähtajaks pakkumised üle vaadata, neile hinnangu anda, eelistatud ostja välja valida ja läbirääkimistega ühele poole saada,» ütles ühe pakkumisel osaleja esindaja.
DEPA müüki on nähtud kui erastamiskava võtmeküsimust, mis peaks sellele kaheaastasele ja 15 miljardit eurot taotlevale programmile eluõhku sisse puhuma.
Samas ei ole ükski Euroopa, Jaapani ega Hiina gaasifirma, mida Taiped eelistaks, finantspakkumisi teinud – rõhutades paljude välismaiste investorite muret Kreeka võimaliku väljakukkumise pärast euroalast.
Ülejäänud kolm pakkujat on Aserbaidžaani riigifirma Socar ja kaks Kreeka ettevõtet.
Gazprom tarnib juba praegu Bulgaaria kaudu 90 protsenti Kreekale vajalikust maagaasist, Socar annab aga väikese koguse läbi Türgi jooksva juhtme kaudu.
Sintezi tegevjuht Andrei Korolev ütles Financial Timesile, et Kreekal on potentsiaal saada Euroopa gaasitranspordi keskuseks ning DEPA erastamine on nende «võimalus siseneda tänu kriisile suhteliselt odavalt Kreeka turule. Me ehitaksime ühendustorud naabermaadega ja rajaksime teise LNG-terminali».
Teadaolevalt tahab Gazprom osta üksnes DEPAt, johtuvalt ELi reeglitest, mis nõuavad tarnijate ja jaotusvõrkude eraldatust.
Kui Garpromi pakkumine välistatakse, jääb õhku kartus, et Sintezist, mis taotleb nii DEPAt kui DESFAt, võib saada Gazpromi vahemees haaramaks kontrolli Kreeka gaasituru üle.
«Kahepeale haaraksid need Vene firmad turu oma haardesse,» ütles üks Ateenas baseeruv analüütik.
Taiped näib eiravat USA välisministeeriumi hoiatust, et Kreeka peaks kindlustama oma gaasitarnete mitmekesisuse, et neid ei saaks «võtta pantvangiks».
«Me jätkame erastamisprotsessiga, lähtudes sellest, et kes iganes osutub DEPA ostjaks, hakkab tegutsema ELi turul ning on kohustatud järgima täiel määral ELi seadusi,» ütles üks ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2013