Kullatootjad usuvad, et kuld kallineb ka tänavu

Kuld Foto: SCANPIX

Kulla hind on tõusnud juba 10 aastat järjest ning kullatootjad usuvad, et see tendents jätkub ka tänavu.

Võrreldes 2011. aastaga, kui kulla hind tõusis rekordilistesse kõrgustesse, ületades 1900 USD/unts piiri, püsis kulla hind mullu suhteliselt stabiilsena vahemikus 1600-1800 USD/unts, kuid oli aasta keskmise arvestuses siiski ajaloo kõrgeim. PwC poolt kullatootjate seas läbi viidud uuring näitab, et üle 80 protsendi neist usub hinnatõusu jätkumist ka alanud aastal ning kulla hinna langust ei pea tõenäoliseks ükski vastanuist.

Kulla hind on viie viimase aastaga tõusnud keskmiselt 91 protsenti, aga kulda tootvate ettevõtete aktsiate börsihind on muutunud erinevalt. Kümne suurima ettevõtte aktsiahinnad on tõusnud vaatlusalusel perioodil keskmiselt vaid 15 protsenti, põhjuseks just turuliidrite poolt mõned aastad tagasi tootmise laiendamisse ja uute kaevanduste avamisse tehtud mitte just kõige õnnestunumad investeeringud. 30-st väiksemast börsil noteeritud ettevõttest koosneva võrdlusgrupi aktsiahind kasvas seevastu keskmiselt kulla hinna tõusust kiiremini: 127 protsenti.

Uuringus osalenud 40 ettevõtte tootmismahud, mis moodustavad umbes 40 protsenti kogu maailma kullatoodangust, jäävad raporti andmetel alanud aastal mullusele tasemele (umbes 35 miljonit untsi).

Uuringut kommenteerinud PwC juhtivaudiitor Lauri Past ütles, et kui pärast 2001. aastat hakkas maailma kullatoodang langema, hakati rääkima kullavarude ammendumisest, ent tehnoloogia areng ja uute leiukohtade kasutuselevõtt on võimaldanud viimastel aastatel jõuda uute rekorditeni kulla tootmismahtudes. «Tänapäeval on kullamaardlates leiduv kuld valdavalt silmale nähtamatu. Majanduslikult võib-olla tasuv kaevandada kulda isegi siis, kui selle sisaldus pinnases on kõigest üks miljondik – silmale muutub kuld nähtavaks alles siis, kui seda on pinnases 30 miljondikku (0,003 protsenti),» ütles Past.