PwC maailmamajanduse ekspressülevaatest selgub, et arengumaade ostujõu pariteedi alusel mõõdetud SKT ületab alanud aastal esmakordselt arenenud riikide oma ning üha enam hakkavad tulevikus kütuse- ja toorainehindu määrama sündmused Hiinas ja Indias, mitte enam USAs ja Euroopas.
Ostujõu pariteet (Purchasing power parity)väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist.
PwC värske prognoos ennustab maailmamajanduse tänavuseks kasvuks 2,7 protsenti (3,3 protsenti ostujõupariteedi alusel), mis on üsna lähedane pikemaajalisele trendile. Erinevalt ajaloolisest keskmisest tuleb aga kasv tänavu ja ka lähemas tulevikus peamiselt Hiinast, Indiast ja Brasiiliast, mille SKT kasvab eeldatavalt tänavu umbkaudu triljoni (tuhat miljardit) dollari võrra, mis on pool maailmamajanduse kogukasvust. Aastatel 1987-2003 oli nimetatud kolme riigi osa maailmamajanduse kasvus 25 protsenti.
Võrdluseks: kui aastatel 1995-2000 oli USA osakaal globaalses majanduskasvus 30 protsenti (aastatel 1983-2007 18 protsenti), siis tänavu vaid 11 protsenti. Eurotsooni riikide osakaaluks ennustatakse aga ümmargust nulli, sest Prantsusmaa ja Saksamaa alla 1 protsendisest majanduskasvust ei piisa, et Vahemeremaade euroriikide negatiivset kasvu kompenseerida.
Arenguriikide SKT (ostujõu pariteedi alusel mõõdetuna) ületab tänavu esmakordselt arenenud riikide ehk maailma 35 rikkama riigi oma ning see vahe jääb ka edaspidi suurenema arenenud maailma kahjuks.
See muutus tähendab, et üha enam hakkavad nafta- ja muude toorainete hindade muutused sõltuma sündmustest Hiinas ja Indias, mis on mõlemad suured energiatarbijad, ent teisalt ka vähemarenenud riiklike regulatiivmehhanismide ja stabiliseerivate vahenditega (tulumaks, pensionid, sotsiaaltoetused jms) – seega jääb nende majanduskasvu tempo kõikuvaks, mis omakorda tähendab ka majanduskasvuga tihedalt seotud globaalsete tooraine, sealhulgas kütusehindade jätkuvat volatiilsust.
Uuringutulemusi kommenteerinud PwC ärikonsultatsioonide osakonna juhi Teet Tenderi sõnul ei peeta globaalses äris investeeringuid Hiinasse ja Indiasse juba mõnda aega spekulatiivseteks, vaid tavalise jätkusuutliku majandustegevuse osaks, mis aga muidugi ei tähenda, et sellega ei kaasneks riske, mida tuleb hinnata ja juhtida. «Suure äri jaoks tähendab uus normaalsus, et käibe kiiret kasvu on pigem võimalik saavutada suure rahvaarvuga kiirelt kasvavates majandustes nagu Hiina ja India,» ütles ta.