Estonian Airi lendurite töömaht kasvab, palk jääb samaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) ja Estonian Airi juhatuse nädalavahetusel saavutatud uus kollektiivleping sai eile ka ettevõtte nõukogu heakskiidu, mis tähendab, et streiki lähitulevikus ei tule. Millistes punktides täpselt muudatusi tehti, ei soovinud Raasuke ega firma juht Jan Palmér eile täpsustada, põhjendades, et kuna leping on liiga detailirohke, pole võimalik kõike lahti seletada.
«Meil on töötav rahu,» sõnas Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke eile lennufirma peamajas klõpsivate fotoaparaatide saatel ajakirjanikele. Ta lisas, et saavutatud kokkulepe tagab ettevõttele piisava paindlikkuse, et regioonis äri ajada.
Detailirohke leping
ELA juhatuse liikme Rauno Menningu sõnul puudutasid põhilised muudatused pilootide töö- ja puhkeaega. «Üritasime balanssi leida, et puhkeaeg oleks piisav, et tööstressi vältida,» selgitas ta, lisades, et kokkuvõtvalt kasvab lendurite töömaht kümme protsenti ehk päevas peab rohkem lendama. Palk jääb seejuures samaks, mis see on olnud alates 2007. aastast.
Küsimusele, kas võib seega väita, et lendurid teenivad endiselt buumipalka, vastas Menning eitavalt. Tema sõnul tol ajal, kui teised buumi nautisid, lennunduses seda ei olnud.
Menningu sõnul tegid läbirääkimiste käigus kompromisse mõlemad pooled, seega ei saa öelda, et üks oleks rohkem kaotanud ja teine rohkem võitnud. Uus leping on tema hinnangul isegi nii hea, et sellega võiks edasi tegutseda ka pärast selle lõppemist aasta pärast. Samas vihjas ta, et sõltuvalt firma majandustulemustest ja turuolukorrast võiks üle vaadata ka palga.
Estonian Airi teatel saavad lähiajal koondamisteate veel 30–40 inimest. Menning ei osanud eile öelda, palju nende seas piloote on.
«Kahju, et Eesti õigusruumis on koondamine esimene käik. Lendurite maailmas on see viimane käik,» märkis ta. «Enne seda tuleb vabatahtlik pensionile minek, palgata puhkus, osaline töökoormus.»
Pidev kahjum
Ent ajal, mil lendurid streigiga ähvardasid, sai ettevõte pidevalt kahjumit. Raasuke kinnitas, et kahjum on suur, ent ei soovinud suurust täpsustada. Samuti ei tahtnud ta öelda, kas streigioht mõjutas ka riigiabipalvet, kuna Euroopa Komisjonist pole jaanuari esimestel päevadel midagi kuulda olnud.
Ettevõtte nõukogu esimees avaldas eile pahameelt, et läbirääkimised kollektiivlepingu üle nii pikaks venisid, kuna juba augustis, mil vana leping üles öeldi, olid teada tingimused, mille täitmisel ettevõte oma regioonis konkurentsivõimeliseks muutub. «Kahju, et selle saavutamiseks kulus nii palju aega, raha ja ressurssi,» ütles ta.
Raasuke kinnitas, et nõukogu ja juhtkond panid eilsel koosolekul paika summa, mida juba määratud 8,3 miljonile eurole lisaks valitsuselt küsima minnakse.
Kui varem on Raasuke märkinud selle suuruseks 50–70 miljonit eurot, siis eile jättis ta selle kinnitamata. Summa tuleb avalikuks, kui valitsus selle kinnitab, ütles ta. Suur osa rahast läheks möödunud aasta kahjumi katmiseks. Juba detsembris oli ettevõte 20 miljoni euroga miinuses.
Firma tulevikust kõneldes tunnistas Raasuke, et ettevõte töötab nädal korraga, viidates, et ükski hea ega halb variant pole välistatud, sealjuures ka pankrot.
Viimase korral tõuseks suurimaks lennufirmaks Tallinnas iirlaste Ryanair. Tõenäoliselt võtaks osad lennud üle Air Baltic ja SAS, ent seda vaid mahus, mis neile sobib.