Tõnis Oja: pole pääsu - tuleb hakata end investeerimisalal harima!
7. jaanuar 2013, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säästjate olukord on meil väga kehv – Euroopa Keskpanga rahapoliitika tõttu on säästjad jäänud alasi ja haamri vahele, kirjutab majandusajakirjanik Tõnis Oja.
Eelkõige Euroopa võlakriisi tõttu on üleüldine majanduslik olukord habras, mistõttu tuleks olla ettevaatlik ja koguda puhvrit ootamatusteks.
Teisalt on hoiuste intressimäärad nii madalad, et ka kõige turvalisemal investeerimisel, säästude hoidmisega hoiustel, kahaneb selle väärtus kiirusega üle kolme protsendi aastas. Sellises olukorras on säästjad, eriti algajad säästjad, kellel investeerimiskogemus täiesti puudub, pandud väga raskesse olukorda ja neile soovitusi anda on äärmiselt keeruline.
«Algajatele ühest soovitust anda on väga raske, kõik sõltub inimesest endast. Mis on tema eesmärgid, ajahorisont, riskitaluvus, aga ka vanus või sugu,» vastas küsimusele, mida algaja säästja tegema peaks, LHV panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.
«Lihtne oleks öelda, et paigutage raha fondidesse, kuid ka fonde on turul tuhandeid, mille vahel on vaja teha valik. Siin peaks ikkagi igaüks ennast veidi finantsiliselt harima, tegema selgeks erinevad fondide komponendid, tasud, varasemad tootlused ja võimalikud riskid, mis fondidega kaasnevad,» lisas ta.
Vallikiviga on raske mitte nõustuda, ning sellises olukorras ei jäägi säästjatel midagi muud üle, kui hakata tasapisi riske võtma ja mingi osa säästude eest aktsiaid või muid riskantsemaid väärtpabereid ostma.
Vähem kogenud investorite jaoks on sobivad eelkõige korraliku dividenditootlusega ettevõtete aktsiaid. Kogenumatel ja jõukamatel inimestel, kelle säästude puhver on tüsedam, on mõnevõrra lihtsam, sest nemad saavad endale lubada ka investeeringute väärtuse ajutist langust ja isegi ebaõnnestunud investeeringuid. Väiksema sissetulekuga inimestele on ebaõnnestunud investeeringud pere-eelarve jaoks kallimad.
Spetsialistid soovitavad pöörduda ka investeerimisnõustajate poole. Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe märkis, et isegi kui inimene tunneb end piisavalt turvaliselt, on alati hea ja kasulik saada ka teine pilt kõrvale ning seejärel otsustada.
Eesti häda on muidugi see, et suurpankade investeerimisnõustajad kipuvad olema pigem oma kontserni investeerimistoodete müügiagendid kui nõustajad, mistõttu alati ei pruugi sealt kõige paremat nõu saada. Siinkohal julgen soovitada LHV panka, kes tegeleb väga tugevasti investorite harimisega, ning kuna nende endi investeerimistoodete valik on peaaegu olematu, peaks ka nende nõu olema neutraalne.
Seega pole pääsu ja tuleb hakata õppima. Tänu kiirele majanduskasvule oleme 20 aastat suhtunud raha-asjadesse liiga kergemeelselt. Nüüd on aeg seda suhtumist muuta.