Maris Lauri: tarbijad on oma kulutusi juba piirama asunud

Maris Lauri. Foto: Peeter Langovits

Jaemüüginumbrite taga võib märgata märke taanduvast ostupuhangust  ning numbrid viitavad, et tarbijad on oma kulutuste kasvu juba piirama asunud, võimalik, et ülehirmutatuna elektri hinna tõusust ja selle tagajärgedest, kirjutab analüütik Maris Lauri oma blogis selle aasta jaemüügitrende analüüsides.

Lauri tõdeb oma blogis, et kaupmehed vaatavad tulevikku optimistlikult, vähemalt paistab see nii olevat Konjunktuuriinstituudi baromeetri põhjal. Arvestades tarbijate kasvanud optimismi – ja detsembris paranes see ootamatult palju (kahtlustan küll, et jaanuar tuleb kehvem) – ning küllaltki kenasid käibenumbreid, on see ka põhjendatud, tõdeb ta.

Samas võib Lauri hinnangul numbrite tagant märgata ka juba märke taanduvast ostupuhangust. Kasvud on tasapisi aeglustumas ning nii mõneski valdkonnas miinusesse pööranud.

Toidukaupluste müügimahud on languses, kuid antud juhul on tegemist valdavalt väiksemate kauplustega, suurpoodides on kasv endiselt küllaltki tugev, mis viitab sellele, et konkurentsivõitluses on praegu suuremad ketid taas edukamad.

«Tähelepanuvääriv on majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüügi langus augustist novembrini keskmiselt 2 protsenti kuus (võrdlus eelmise aastaga). Võib arvata, et ka detsember ei osutunud eriti heaks. Kvartaalsed müügikäibed viitavad sellele, et super-hüper- ja muude marketite tööstuskaupade müügimahud kasvavad väga napilt või on isegi languses (oleneb tõenäoliselt konkreetsest sortimendist ja hinnadünaamikast),» märgib Lauri.

See viitab Lauri sõnul sellele, et tarbijad on oma kulutuste kasvu juba piirama asunud, võimalik, et ülehirmutatuna elektri hinna tõusust ja selle tagajärgedest. «Võib arvata, et inimeste kriisijärgsed kompenseerivad ostud on tuntavalt vähenenud. Kompenseerivad ostud: kui majanduskriisi ajal kärbiti ostusid väga tugevalt, siis olude paranemisel tehti ära need ostud, mis edasilükkamist enam ei talunud, nt katkiläinud (ja vananenud) kodutehnika, kulunud riided ja jalatsid. Paremad ajad toovad tihtipeale kaasa ka nn rõõmuostud (saab jälle šopata!), kuid pessimism ja paha tuju pidavat samuti inimesi ostlema panema,» tõdeb Lauri.

Edaspidi kasvab tarbimine Lauri sõnutsi mõõdukamas tempos ja nihkub teenuste ostmise poole.

Jaekaubanduse väljavaated sõltuvad Lauri sõnul kahest vastandlikust protsessist. Ühelt poolt on näha majanduses jahtumist: tööstusettevõtete kasvuvõimalused on viimastel kuudel järsult halvenenud, ehituseski on seis keskpärane. Teisalt on tuntav tööjõunappus ning paistab, et palgatõusud on päris paljudes valdkondades ja ettevõtetes paratamatud.

Kas teenitud raha ka majandust kasvatama hakkab, sõltub Lauri sõnul  inimeste valikutest ja hinnadünaamikast. «Säästmise ja kulutamise vahekord paistab taas nihkuvat pisut enam säästmise poole ning hinnatõus on tõenäolisem esmatarbekaupade ja –teenuste puhul. Tulemus: inimesed lähevad kokkuhoidlikumaks ning ostude tegemisel kaalutlevamateks,» märgib Lauri.

Eeltoodud arvesse võttes on Lauri hinnangul kõige tõenäolisem, et jaemüük sel aastal kasvab, kuid varasemast aeglasemalt.